/nginx/o/2012/04/23/1070394t1h774b.jpg)
/nginx/o/2010/11/03/459683t1hbf4e.jpg)
Hambaravikeskuse Kliinik 32 peaarsti ja igemehaiguste arsti dr Lauri Vahtra sõnul on igemehaigused teiseks enamlevinud suuõõnehaiguseks kaariese järel.
Salakavalad igemehaigused kimbutavad pea kõiki
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Levinud on väärarusaam, et igemehaigused puudutavad ainult vanemaid inimesi, aga tegelikult puudutavad need kõiki, olenemata vanusest ja soost. Uuringud näitavad, et üle 30-aastastest inimestest 99 protsenti põeb või on oma elu jooksul põdenud mingit vormi igemehaigust, 50 protsendil on algav või mõõdukas parodontiit ning seitsmel protsendil raske parodontiit,» selgitas ta.
Dr Vahtra märkis, et igemehaigused on iseäranis ohtlikud seetõttu, et enamasti pole nakatunud oma probleemist ise teadlikud. «Kodus peeglisse vaadates võib inimesele kõik korras tunduda ning algfaasides ei tekita haigus ka märgatavaid vaevusi. Hilisemates faasides ootab patsienti aga juba pikk ja keeruline ravi ning raskematel ja kaugemale arenenud juhtidel ei pruugigi õnnestuda hambaid päästa,» kirjeldas ta.
Õige aeg arsti poole pöördumiseks magatakse tohtri sõnul maha: «Haigusel lastakse minna väga kaugele, kus paraku ka arsti käed jäävad juba lühikeseks.»
«Erinevalt hambaaugust, mis õnnestub kinni panna ja saada väga ilus tulemus, siis kahjuks igemeprobleemide korral tänapäeva teadus ja oskused ei luba hetkel neid igemekudesid sellisel kombel taastada nagu nad kunagi tervetena on olnud,» lisas Vahtra.
«Õnneks on väga levinud igemehaiguse algavad ja väga mõõdukad vormid, haiguste raskemad vormid nii levinud ei ole. Aga meil puudub tänasel hetkel hea diagnostiline vahend tegemaks kindlaks, millised algavatest haigustest kindlasti lähevad üle rasketeks haigusteks, millised mitte,» möönis igemehaiguste arst.
Igemehaiguste ennetamiseks ja nende arengu takistamiseks saab inimene väga palju ise ära teha. Esiteks, korralik suuhügieen, mis koosneb kindlasti kaks korda päevas hammaste harjamisest ja kord päevas hambaniidi oskuslikust kasutamisest. Teiseks, hammaste sügavpuhastus kord kuni kaks aastas hambaarsti või hügienisti juures, mille abil saab hambakivi ja -katu kätte ka sügavalt hamba ja igeme vahelt.
Novembris tähistatakse teist aastat hammaste tervise kuud, mis tänavu võtab luubi alla igemehaigused ja nende ennetuse.