/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2015/10/15/4597275t1hac92.jpg)
Seda, et enne sööki ja pärast WC käimist tuleb käsi pesta, teab ilmselt igaüks. Kas ka tegelikult on kätepesu enne sööki elementaarne, käis Postimehe terviseportaal kätepesupäeval uurimas Solarise keskuse Lidos.
Vaatluseksperiment: kui räpased me tegelikult oleme?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui muidu tuleb söögikohtades kätepesuks otsida üles eraldi asuv WC, siis Lidos on seebist ja veest võimatu mööda minna. Kraanikauss asub kohe sissepääsu juures ja sellest möödumata kandikut kätte ei saa. Lõunase tipptunni ajal sean end lähimasse lauda istuma ja hakkan märkmeid tegema. Üheaegselt saabub sööma kuus inimest: vanaema, ema ja väike poiss alustavad kätepesust, kolm neidu mööduvad kraanikausist sellele pilku heitmata. Ka kaks noort meest, vanem härra ja kübaratega prouad kätepesemisele aega ei raiska. Nagu ka neli parkimiskontrolöri jopet kandvat noort naist, kes kohe söögileti juurde lähevad. Ilmselt pole see amet nii must, et käsi määriks.
/nginx/o/2015/10/15/4597279t1h6955.jpg)
Et enne sööki on vaja käsi pesta, ei meenu ka punase kübaraga prouale, halli baretiga keskealisele tädile, punase sukkade ja halli mantliga noorele daamile, nokatsiga vanemale mehele. Keskealine vene paar läheb Lidosse sisenedes lahku, nahktagiga mees hakkab usinalt käsi pesema ja teeb seda põhjalikumalt kui ükski teine, naine aga hakkab kohe head ja paremat valima. Inimesi aina tuleb ja tuleb, kuid kraanikauss seisab jõude. Üks isa suunab oma umbes 7-aastase poja kindlameelset kraanikausi juurde ja peseb ka ise käed puhtaks, nendega kaasas olnud naine seda ei tee.
Räpaste kätega söögilauda minejate kohta pole võimalik mingit üldistust teha, pealtnäha viksid ja viisakad vanaprouad käsi ei pese, aga noormees, keda prouad ilmselt iseloomustaksid sõnaga nolk, seepi ei pelga. Pruugib vaid temal kraanikausi juurde seisma jääda, kui järgmine tulija otsustab samuti käsi pesta. Seejärel Lidosse tulnud mobiiliga lobisev noor naine ja kolm meest seebi peale aega ei raiska, nagu ka vanem naine beežis mantlis. Kahest noormehest üks alustab oma lõunat kätepesust, teine mitte. Ilmselt koos vanaemaga sööma tulnud kahest tüdrukust üks läheb korraliku koolilapsena kohe käsi pesema, teine mitte. Kandikute juurde jõudnud vanaema saadab ka teise õe kraanikausi juurde ning peseb isegi käed puhtaks.
/nginx/o/2015/10/15/4597277t1h5d38.jpg)
Kui pesijaid on korraga kolm, tekib väike järjekord, aga see on petlik. Enamik inimesi läheb südamerahus mustade kätega sööma. Noored lapsekärudega emad aga küürivad puhtaks nii enda kui ka järeltulijate käed. Ka mõni aeg hiljem koos emaga sööma jõudnud triibulise mütsiga tirts alustab kätepesust nagu ta emagi.
Laste jaoks on kätepesu elementaarne, tänu neile tegi seda ka nii mõnigi lapsevanem, kes muidu kohe kandiku haaras. Vaid üks lastest seda ei teinud. Täiskasvanud aga selle peale aega ei raiska, vahet pole, kas ollakse noor või vana, mees või naine, kohalik või turist. Vaatluseksperimendi märkmeid kokku lüües selgus, et keskpäeval tuli 15 minuti jooksul Lidosse sööma 105 inimest, kellest vaid iga viies pesi käsi. Nii et kõikvõimalikel viirustel ja kõhutõbedel pole Eestis põhjust muretseda väljasuremise pärast.