Täna Tallinna tervishoiukõrgkoolis õendusdiagnooside konverentsil osalenud õed leidsid, et kuigi see valdkond on maailmas jõudsalt arenenud, siis Eesti tervishoiuasutustes on veel arenguruumi.
Liit: õendusdiagnoose võiks Eestis rohkem olla
«Õendusdiagnoos ja arstlik diagnoos erinevad terviseprobleemi määratluse poolest. Kui arstlik diagnoos keskendub haigusele ja ravi määramisele, siis õendusdiagnoos keskendub patsiendi toimetulekule. Vajadusel võtab õendusdiagnoos arvesse ka patsiendi ja tema lähedaste arvamuse ‒ kuidas koostöös tervenemisele kaasa aidata ja parima tulemuseni jõuda,» ütles Õdede liidu president Ester Öpik. «Tervishoiukõrgkoolid õpetavad tulevasi õdesid diagnoose määrama, kuid nende rakendamise võimalused tervishoiuasutustest on ebaühtlased.»
«Üheselt mõistetavad õendusdiagnoosid aitavad kaasa õenduse arengule ning koostööle tervishoiuasutuste sees ning rahvusvahelisel tasandil. Õendusvaldkonna standardite kehtestamisest võidavad kõik – arstidel on rohkem aega tegeleda konkreetsete raviküsimustega, samuti suureneb patsientide teadlikkus õenduse võimalustest ning patsiendi ja õe vaheline koostöö. Ühtne arusaam õendusdiagnoosidest aitab kaasa patsiendi heaolule ja tervenemisele, mis ongi tänase õenduse keskmes,» ütles Ester Öpik.
Eile ja täna Tallinna tervishoiukõrgkoolis korraldatud esimesel Eesti õendusdiagnooside konverentsil arutasid üheksa riigi õed ühtsete õendusdiagnooside õpetamise ja rakendamise võimaluste üle. 170 õde Eestist, Lätist, Soomest, Türgist, Portugalist, Belgiast, Kreekast, Prantsusmaalt ja Ühendkuningriigist jagasid kogemusi nii õendusdiagnooside õpetamise kui ka rakendamise alal. Eraldi ettekanded olid pühendatud intensiivravi ja valuga seotud diagnoosidele ning noorte depressiooni diagnoosidele.
Euroopa Parlament ja Nõukogu on õendusdiagnoosid määratlenud oma 2013. aasta direktiiviga, mille kohaselt on õel pädevus iseseisvalt diagnoosida ja rakendada õendusabi patsientide ravimisel.