:format(webp)/nginx/o/2017/10/27/7258141t1h86ed.jpg)
/nginx/o/2015/10/16/4600447t1hbaad.jpg)
Eesti on kõrgvererõhktõvega seotud haiguste suremuse poolest maailmas esirinnas.
Liiga vähe inimesi Eestis terveneb infarktist täielikult
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kõrgenenud vererõhk on Eestis probleem nii meeste kui naiste seas,» ütles Põhja-Eesti regionaalhaigla nukleaarmeditsiini osakonna juhataja-ülemarst Sergei Nazarenko. Maailma tervishoiuorganisatsiooni andmetel esineb kõrgvererõhktõbe Eestis kuni 55,5 protsendil meestest ja kuni 42,7 protsendil naistest.
Nazarenko lisas, et murettekitavad näitajad on seotud eelkõige rahvastiku kehamassiindeksi ja halva kolesterooli taseme tõusuga: «Seetõttu hindavad elanikud oma tervist võrdlemisi halvaks, edestades hinnangult veidi vaid Lätit, Leedut, Portugali ja Horvaatiat.»
Täna ja homme keskenduvad Eesti ja Euroopa kardioloogid Tallinnas südamehaiguste ravile ja ennetusele. Eesti seisukohast on robleemina on välja toodud, et töövõime ja toimetuleku taastamine pärast südamehaiguste põdemist või tegevused korduva infarkti ennetamiseks pole piisavalt välja arendatud. Vaid kümme protsenti patsientidest osaleb pärast infarkti rehabilitatsiooniprogrammides.
«Räägime sellest, millised on Euroopas heaks kiidetud juhendid südamehaiguste ravis ning riikide võimalused nende järgi toimida, kui palju kasutatakse uusi uurimis- ja ravivõimalusi, kuidas haigekassa kompenseerib ravimeid ning millised protseduurid on haigekassa rahastatud,» kommenteeris Kardioloogide seltsi endine president Margus Viigimaa.
«Kardioloogia areneb väga kiiresti ning erinevaid ravivõimalusi tuleb aina juurde. Samas peame silmas pidama, et elanikkond vananeb ning südamehaigete hulk kasvab. Seega on lisaks õigeaegsele ravile ja selle kättesaadavusele oluline ka südamehaiguste ennetus,» lisas ta.
Ida-Tallinna keskhaigla südamekeskuse juhataja Tiina Uuetoa sõnul on Eestis krooniliste patsientide, sealhulgas südamehaigete, soostumus arsti määratud ravimeid tarvitada madal: «Siinkohal võiksid ka arstid ravi määramisel ja selle järgimisel jõulisemad olla, et patsient täielikult terveneks.» Ta lisas, et probleemiks on tihti ka haigete sotsiaalmajanduslik olukord ja võimekus.