Riigikogu sotsiaalkomisjon analüüsis reedel ekspertidega, kas Eesti on valmis asendusemaduse seadustamiseks, ühtlasi leiti, et asendusemaduse lubamist võiks kaaluda meditsiinilistel näidustustel.
Asendusemadust ollakse valmis teatud tingimustes lubama
16. oktoober 2015, 15:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eestis võib olla ligi kolm protsenti naisi, kellel ei ole emaka erinevate patoloogiate tõttu võimalik lapsi saada. Seetõttu võiks asendusemadus olla Eestis legaliseeritud, samas välistades selle muutumist kommertslikuks ja inimkaubanduse osaks,» ütles Eesti naistearstide seltsi president Made Laanpere.
Istungil lepiti kokku, et MTÜ Viljatusravi tugikeskus koondab erinevate huvigruppide arvamused ja probleemküsimused järgmise aasta jaanuariks ning edastab need sotsiaalkomisjonile ja sotsiaalministeeriumile.
Sotsiaalkomisjoni esimehe Aivar Koka hinnangul võib asendusemaduse absoluutne keeld olla järglaste saamisel inimeste põhiõiguste rikkumine. «Riigil on õigus reguleerida, millistes piirides ja kuidas asendusemadust lubada. Sotsiaalkomisjon ei näe takistust asendusemaduse seadustamisel, aga selle puhul peavad olema täpselt reguleeritud last sünnitava naise, tulevase ema ja isa, lapse ning arstide õigused ja kohustused,» ütles Kokk.
Istungil osalesid MTÜ Viljatusravi tugikeskuse, Eesti bioeetika nõukogu, Tartu Ülikooli kliinikumi, Eesti naistearstide seltsi, Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituudi, sotsiaalministeeriumi ning siseministeeriumi esindajad.