Nutiseadmed aitavad õigekirjaga kimpus olijaid

Nutitelefonist võib vaeglugemise korral abi olla. Foto: Erik Prozes

Nutitelefonid, tahvelarvutid ja skannerid saavad aidata neid, kel lugemise või õigekirjaga on probleeme, kuid paljude seda võimalust ei tea.

Paljudele tuleb ilmselt üllatusena, et kasulikud rakendused on juba nutiseadmetes olemas, kirjutab Yle.

Paljud kasutavad arvutiga kirjutades õigekeelsuskontrolli, kuid vähesed teavad, et kõnet saab kerge vaevaga muuta tekstiks ja vastupidi. Vastavaid rakendusi nagu käsiskannereid ja juhtmevabu kõlareid saab lisada väikse tasu eest.

Tehnoloogiliste abivahendite eksperdi Pauli Sarsama sõnul oskavad tudengid kasutada internetti, kuid ei tunne hõlbustusfunktsioone. Üks selliseid tudengeid on Lassi Ajalin. Ta tunnistas, et tema IT-õpingud paranesid kümnekordselt, kui ta hakkas märkmete tegemise asemel materjale pildistama. «Mul kulus nii palju aega ja energiat märkmete tegemisele,» rääkis mees.

Pärast aasta alguses jõustunud uut mittediskrimineerimise seadust on Soome kõrgkoolid Sarsama sõnul võtnud muudatuse kiiresti omaks ja pöördunud  nende keskuse poole, et leida, milliseid rakendusi saaks õppetöös kasutada.

Soomes kannatab düsgraafia ja düsleksia all  viis kuni kümme protsenti elanikkonnast.

Düsgraafia ehk vaegkirjutamine on spetsiifiline õigekirjahäire, mis ei ole seostatav arengulise ebaküpsusega, neuroloogilise häirega, nägemispuudulikkusega ega puuduliku õpetamismetoodikaga. Erinevalt düsleksiast on düsgraafia puhul tavaliselt häälimine korrektne, kuid kirjutades eksitakse häälikute järjekorras või pikkuses, unustatakse kirjutamata sõnalõpud vms.

Düsleksia ehk vaeglugemine on lugemishäire, mille puhul inimese lugemisoskus on sobiva õpetuse, normaalse intellekti ja sotsiokultuuriliste võimaluste juures oluliselt nõrgem, kui võiks eeldada tema muude võimete põhjal.

Düsgraafia ja düsleksia esinevad sageli koos.