/nginx/o/2015/10/20/4613819t1h8f2c.jpg)
Alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast selgub, miks peab riik oluliseks piirata nii alkoholi müüki kui ka selle reklaami.
Tasub teada – millega riik põhjendab napsumüügi piiranguid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelnõu eesmärk on vähendada alkoholitarbimisest tulenevat sotsiaalset-, majandus- ja tervisekahju ning tagada lastele ja noortele toetav keskkond kasvuks ja arenguks, seisab sotsiaalministeeriumi koostatud eelnõu seletuskirjas.
Eesti kuulub alkoholitarbimise poolest Euroopa keskmiste hulka (mis maailma mastaabis tähendab kõrgeima alkoholitarbimisega riikide hulka kuulumist), kuid alkoholist tingitud kahjud on keskmisest olulisest kõrgemad. Hinnanguliselt on tööealiste meeste seas sõltlasi ca 11 protsenti, 28 protsendi tööealiste meeste ja 12 protsendi tööealiste naiste suremusest põhjustab alkohol.
Oluline roll alkoholikahjude kujunemises on alaealiste ja noorte tarbimisel, kuna alaealisena alkoholitarbimine on tähtsaim riskitegur hilisemaks alkoholisõltuvuse väljakujunemiseks, samuti on alkohol otseselt seoses noorukite suremuse kolme enamlevinud põhjusega: liiklusõnnetused, tahtmatud vigastused ja tapmised. Eesti 15-aastastest noortest on alkoholi tarvitanud pea 85 protsenti ning purjus olnud pea pooled.
Käesoleva eelnõu eesmärk on vähendada alkoholi tarbima kallutavate mõjurite toimet just haavatavamatele gruppidele (alaealised, noored, lastega pered, alkoholsõltuvuse ja alkoholitarvitamise häirega isikud), kelle alkoholitarvitamisega kaasnevad keskmisest suuremad kahjud. Sealhulgas on kavandatud vähendada alaealiste kokkupuudet alkoholi eksponeeritusega keskkonnas ja alkoholireklaamiga ning tõkestada alkoholi kättesaadavust alaealistele, et seeläbi vähendada alaealiste alkoholitarbimist ja sellest tulenevat kohest ja kaugema tuleviku kahju ühiskonnale.
Eelnõu peamine eesmärk on vähendada alkoholist tulenevaid tervise- ja sotsiaalseid kahjusid, mis omakorda toob ühiskonnale ka majanduslikku kasu. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul toob tarbimine üle kuue liitri absoluutalkoholi aastas elaniku kohta kaasa tõsiseid kahjusid rahva tervisele ning sotsiaalsete ja tervisekahjudest põhjustatud kulud ületavad sellega seotud majandusharude poolt loodud tulu. Eestis on alates 2009. aastast tarbitud ca 10 liitrit puhast alkoholi elaniku kohta aastas, seega toob alkoholitarbimise vähendamine ühiskonnale tervikuna kasu ka majanduslikus plaanis.