Tartu ülikooli peremeditsiini õppetooli dotsendi ja perearsti Marje Oona sõnul on laste vaktsineerimisega hõlmatus tasapisi vähenemas ning me ei saa olla kindlad, et meil ei teki ühegi vaktsiinvälditava haiguse puhangut.
Arst: Eesti näitab vaktsineerimise langustrendi, välistatud pole haiguspuhangud
Marje Oona tõdes, et laste vaktsineerimisega hõlmatus ei ole meil sugugi kehv, ulatudes üle 90 protsendi, kuid jääb siiski alla rahvusvahelisele standardile, milleks on 95 protsenti, kirjutab Med24. Täheldada võib seejuures väikest langustendentsi.
«Mitme haiguse puhul jääb vaktsineerimisega hõlmatus allapoole soovitatavat taset, mis peaks garanteerima, et meil teatud haigusi ei tekiks. Praegu ei saa me selles aga väga kindlad olla, et meil ei teki kusagil mingit puhangut. Kõige kriitilisemad on praegu leetrid ja teine haigus, mille puhul ma isiklikult väga tahaks loota, et seda ei tule Eestisse, on lastehalvatus,» nentis ta.
Leetrid on Oona sõnul samas üks kõige nakkavamaid viiruseid, mis on võimeline kiirelt üles leidma mittevaktsineerituid. «Kui keegi peaks selle haiguse siia tagasi tooma, siis on olemas risk, et tuleb suurem puhang.»
Arst tõdes, et kuigi maailmas on ka riike, kus laste vaktsineerimine on kohustuslik, ei tähenda see alati, et neis on ka hõlmatus kõrgem. «Eks see ole ka vastava piirkonna inimeste teadlikkuse, tarkuse ja mõistlikkuse küsimus. Näiteks Põhjamaades on ju vaktsineerimine vabatahtlik, aga vaktsineerimisega hõlmatus igal pool kaugelt üle 95 protsendi. Teisalt me võime MMS-skandaali põhjal näha, et mõnda inimest võib ükskõik kui palju harida, tema lihtsalt jääbki oma seisukoha juurde,» rääkis ta.
Nii ei ole inimesed arsti sõnul sugugi mitte alati ratsionaalsed ja langetavad teinekord lausa rumalaid otsuseid. «Selle koha pealt on näiteks austraallased vastu võtnud sellise seisukoha, et neil lapsevanematel, kes keelduvad vaktsineerimisest, ei ole ka õigust saada nii häid lapsetoetusi. Nii et sellel ekslikul otsusel on ka mingisugune hind rahvatervise seisukohast.»
Eestis on aga Oona sõnul probleemiks ka see, et mõned lapsed lihtsalt kaovad perearstide vaateväljast ära. «Sellega seoses oli mõned aastad tagasi ajakirjanduses paar päris koledat juhtumit, kus lapsed olid kas tõsiste terviseprobleemidega hooletusse jäetud või oli suisa surmajuhtum, kus lihtsalt lapsevanem ei olnud lapsega perearsti juures käinud, oli muutnud elukohta ja perearst üldse ei osanudki teda kusagilt otsida,» meenutas ta.