Miks põhjustab alkoholi liigtarbimine mälukaotust?

FOTO: SCANPIX

Tihti pärast pikka pidu põhjustab kaineks saades enim muret see, miks küll eilsest midagi ei mäleta ning ega ometi midagi erakordselt rumalat korda ei saadetud.

Alkohol häirib peamiselt aju võimet moodustada värskeid pikaajalisi mälestusi, puutumata jääb sealjuures aga varem loodud pikaajaline mälu, vahendab news.com.au. Kui aga suureneb tarbitud alkoholi kogus, kasvab ka mäluhäirete mõju – kui meelemürgid oleksid tööriistad, siis alkohol oleks nende seas kindla peale haamer, mis mälestused puruks lööb.

Ennetava tervishoiu spetsialisti Ross Walkeri sõnul on alkoholi tarvitamisest tingitud mälukaotus seotud aju keskel asuva hipokampusega, millel on oluline osas lühiajalise mälu koordineerimisel. Hipokampuse mõjutamine alkoholi poolt põhjustabki n.-ö. ajutist mälukaotust.

Intensiivse joomisega on seotud kaks peamist mäluhäiret –Wernicke entsefalopaatia ja Korsakovi psühhoosi seisundid, mis on tugevasti seotud B1-vitamiini puuduliku tarbimise või vaegimendumisega.

«Korsakovi psühhoosi korral  kaotavad inimesed täielikult oma lühiajalise mälu – neil pole aimugi, mida nad minut või kaks tagasi tegid,» ütles Walker. Wernicke entsefalopaatia puhul esinevad aga nägemishäired, mille vastu aitab B1-vitamiin, mida ei ole organism võimeline ise tootma. B1-vitamiini leidub näiteks täisteratoodetes, kaunviljades, pähklites ja seemnetes.

Populaarne

Tagasi üles