/nginx/o/2015/10/26/4635493t1h34a5.jpg)
Sotsiaalministeeriumis on valminud määruse eelnõu, mille kohaselt pikeneb erakorralise meditsiini residentuur seniselt neljalt aastalt viie aastani.
Tulevased kiirabiarstid peavad aasta kauem õppima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna praegu on Tartu Ülikoolis erakorralise meditsiini residentuuri programmi pikkus neli aastat ning see ei vasta Euroopa Liidu nõuetele, siis on kavas pikendada selle eriala väljaõpet ühe aasta võrra
Vastava eelnõu saatis sotsiaalministeerium kooskõlastusringile. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi kohaselt on traumatoloogia kvalifikatsiooni omandamiseks kehtestatud eriarsti koolitus minimaalse kestusega viis aastat.
Erakorraline meditsiin on direktiivi lisa kohaselt traumatoloogia ning residentuuri miinimum kestus sellel erialal on viis aastat. Seega tuleb ka erakorralise meditsiini residentuuri kestus pikendada viieaastaseks.
« Seega, et anda Eesti arstidele konkurentsivõimeline ja Euroopas aktsepteeritud haridus, on vaja erakorralise meditsiini residentuuri pikkus viia vastavusse direktiivis oleva miinimumnõudega,» seisab seletuskirjas.
Lisades erakorralise meditsiini residentuurile ühe aasta juurde, annab see arst-residentidele juurde ühe aasta praktilist ja teoreetilist õpet, mis tõstab arsti pädevust sellel erialal tööle asumisel peale residentuuri lõpetamist.