Suitsetajate vähirisk võrreldes lihasööjatega on mitmekordne

Tasub osta töötlemata liha, mida saad vastavalt oma soovile maitsestada.

FOTO: Panther Media/Scanpix

Maailma tervishoiuorganisatsioon (WHO) avaldas eile raporti, mis väitis, et töödeldud punane liha sisaldab kantserogeene ja võib põhjustada vähki.

Tegelikult ei saa aga suitsetamise ja punase liha ohtlikkust samaväärseks nimetada, kirjutab medium.com. WHO andmetel suurendab 100 grammi punase liha söömine päevas soolevähi tekke riski 17 protsenti ning 50 grammi töödeldud liha söömine suurendab riski koguni 18 protsendi võrra.

USA vähiinstituudi andmeil esines soolevähki aastatel 2005 kuni 2011 maailma rahvastikust 42,4 inimesel 100 000-st.

Arvestades, et keskmine punase liha tarbimine inimestel päevas varieerubki 50 grammist 100 grammini, teeb see soolevähi riski esinemise sageduseks 0,042 kuni 0,059 protsenti.

Kuidas võrrelda seda suitsetamisega?

USA riikliku biotehnoloogia keskuse 2008. aasta uuringust selgub, et kopsuvähki esineb 100 000 inimese kohta 20,3 mittesuitsetaval mehel ning 25,3 mittesuitsetaval naisel.

Kaks pakki sigarette päevas suitsetavatel inimestel esines kopsuvähki 100 000 kohta 1259 mehel ja 1308,9 naisel. See tähendab, et paadunud suitsetamine tõstab kopsuvähi esinemist 0,02 protsendilt 1,3 protsendini.

Seega suitsetamise tagajärjel toimub vähki haigestumine palju suurema tõenäosusega, kui punase või töödeldud liha söömisel. Seega kui punane liha suurendab soolevähi riski 17-18 protsenti, siis suitsetamine tõstab kopsuvähi riski koguni 5000 kuni 6000 protsenti.

Kuigi erinevad uuringud varieeruvad, võib tulemusi analüüsides järeldada, et punase liha söömise võrdlemine suitsetamisega on liialdatud. WHO väidab, et punane liha sisaldab kantserogeene, kuid nende hulka ei anna võrrelda suitsetamise tagajärgedega.