Panime tabelisse näited, mille puhul Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) eksperdid on analüüsinud seost vähiga. Esimeses grupis on ained, mille puhul on nähtud seost pahaloomuliste kasvajatega, viimases ained, mille puhul seos puudub.
Töödeldud liha on nüüd samas grupis suitsetamise, alkoholi ja põlevkiviõliga. Kuidas see juhtus?
28. oktoober 2015, 12:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvusvaheline vähiuuringute agentuur täiendas eelmisel nädalal vähitekitajate nimekirja. Sinna kuulub praegu umbes tuhat erinevat ainet, mis on jagatud viide gruppi.
Nüüd asub töödeldud liha selliste ainetega samas kategoorias, mille puhul on risk vähki haigestuda olemas:
Kuidas liha üldse nimekirja jõudis?
WHO alla kuuluva vähiuuringute agentuuri teadlased valivad välja ained, mille ohtlikkust peaks aasta jooksul uurima ja analüüsima.
Eelmisel aastal lisandus esimest korda nimekirja ka liha. «Sest paljud epidemioloogilised uuringud viitasid sellele, et teatud vähihaiguste puhul on toimumas väike kasv, mida seostati töödeldud ja punase liha ohtra tarbimisega,» ütles WHO pressiesindaja Véronique Terrasse Postimehele.
Terrasse tunnistab, et töödeldud punase liha puhul on risk väike, aga inimeste hulk, kellele liha kättesaadav on, on väga suur. «Üle maailma tarbivad väga paljud inimesed punast ja töödeldud liha, sellepärast nad otsustasid vaadata teaduslikku tõestust selle taga, et kuivõrd on vähihaigus seotud töödeldud ja punase liha tarbimisega.»
Kuidas teadlased otsustasid, et liha tekitab vähki?
Aasta jooksul vaatasid 20 rahvusvahelist teadlast (Eestist ei ole seal kedagi) läbi kõik avalikult kättesaadavad ja teiste ekspertide poolt hinnatud uuringud, mis olid seotud liha kahjulikkusega. Paar nädalat tagasi kohtusid eksperdid ja hindasid kaheksa päeva jooksul tulemusi nelja kriteeriumi alusel: inimestele kantserogeenne, tõenäoliselt inimestele kantserogeenne, mitte klassifitseeritud kui inimestele kantserogeenne ning tõenäoliselt mitte kantserogeenne. Kokku on esimeses grupis nüüd koos lihaga 118 ainet.
Kui ohtlik liha siis ikkagi on?
Paanikasse pole vaja sattuda. Esimesse gruppi on lisatud ained mitte selle järgi, kui ohtlikud nad on, vaid selle järgi, kuivõrd on vähki haigestumise ja vastava aine vahel olemas seos. Suitsetamine on kindlasti kahjulikum kui näiteks punase liha söömine. Kui punane liha suurendab soolevähi riski 17-18 protsenti, siis suitsetamine tõstab kopsuvähi riski koguni 5000 kuni 6000 protsenti.
Mida selle teadmisega peale hakata?
Soolevähi riski vähendamiseks soovitatakse süüa mitte enam kui 500 grammi punast liha nädalas. Samuti võiks töödeldud liha tarbida võimalikult vähe. Vähiuuringute keskuse eksperdid järeldavad, et iga 50-grammine töödeldud liha portsjon päevas suurendab riski vähi tekkeks kuni 18 protsendi võrra. Töödeldud lihas võivad aja jooksul moodustuda vähkitekitavad ained, mistõttu tasub selle söömist piirata ning eelistada taimseid toite.
* ained tabelis on vaid näited. Kokku on neid nimekirjas umbes tuhat.