Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Head inimesed aitasid kolmeaastase Robini välismaale operatsioonile

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Piret Lakson
Copy
Robin pääseb välismaale ravile.
Robin pääseb välismaale ravile. Foto: Erakogu

Umbes nädalaga annetati kolmeaastase Robini toetuseks 2500 eurot, mis aitab ta novembris Peterburi operatsioonile. Kui kõik õnnestub, võib püsiva kesknärvisüsteemi kahjustusega poiss tulevikus ratastoolist pääseda.

Peatselt nelja aastaseks saav Robin. Foto:
Peatselt nelja aastaseks saav Robin. Foto: Foto: Erakogu

«On tõesti rõõmustav et saame sõita. Loodan sellelt operatsioonilt nii palju. Meie viimane lootus,» ütles Robini ema Merle Alliksoo.

«Robinil on jalad väga spastilised. Käimine ja jalgade arendamine on peaaegu võimatu. Lihased on kivikõvad, jalad pisikesed ja kängunud,» kirjeldas ema.

Detsembris nelja-aastaseks saav laps sündis 31. rasedusnädalal. Sünniloosse läks kirja, et sündis ilus poisslaps. Paraku tekkisid tal siis hingamishäired ja viie tunni möödudes viidi ta kiiresti Tallinna Lastehaigla reanimatsiooniosakonda. Tekkinud oli pöördumatu kesknärvisüsteemi kahjustus, mida tuntakse spastilise dipleegia nime all.

Tegu on mitteprogresseeruva liikumishäirega, mille puhul on kahjustusest enam haaratud jalad, ehkki ka käte liigutustegevus on häiritud. Lihased on pideva pinge all, lihaste ainevahetus ja hapnikuga varustatus on puudulik, mistõttu on nende jõud ja vastupidavus nõrk. Ehkki häire on püsiv, saab raviga liikumist parandada.

Robin on olnud küll igati tubli, kuid hoolimata vanemate jõupingutusest ta ei kõnni, vaid liigub käpuli. Veel kaheaastasena rõõmsalt end püsti ajanud poiss suudab seda teha üha harvem ja terapeutide hinnangul on peatselt karta tekkivaid kontraktsioone.

Meeleheitel vanemad otsisid abi internetist ja leidsid ühe artikli, milles rääkis üks sama diagnoosiga poisi ema ühest operatsioonist, mis tema last aitas. Robini vanemad võtsid temaga ühendust ja said teada operatsioonidest, mida tehakse Ulzibati meetodil Tuulas ja nüüd ka Peterburis.

Heategevusorganisatsioonini Naerata Ometi jõudis Alliksoo Facebookis. Saades teada, et MTÜ toetab ka ühte teist sama diagnoosiga poissi, võttis ta organisatsiooniga ühendust.

Haigekassa seda operatsiooni ei rahasta, kuna analoogiks peetakse Eestis tehtavat kannakõõluse pikendamist. Paraku jääks sellest Robinile väheks. 

«Kuna meil siin Eestis prognoositakse ikkagi ainult ratastooli, otsustasime proovida,» ütles Alliksoo. «Adeli rahvusvahelises rehabilitatsioonikeskus käib poiss, kes enne ei kõndinud, kuid nüüd käib kepile või käsivarrele toetudes,» lisas ema, et see annab lootust.

«Ka projektjuht dr Inna Sergeevna ütleb, et lootma peab. Suur osa püsiva kesknärvisüsteemi kahjustusega (PCI) lapsi liigub käpuli. Suur osa nendest käpuli liikujatest õnnestub neil püsti saada,» rääkis Alliksoo.

Kõik, mida Eestis poisi heaks teha sai, on vanemate kinnitusel juba tehtud. Robiniga tegelevad pidevalt logopeed ja massöör. Ta käib rehabilitatsiooni kallakuga lasteaias, kus temaga tegelevad kogenud pedagoogid. Ent kahjuks on sellest vähe, et ta õpiks kõndima ja istuma.

Projektiga «Aitame 3-aastase Robini kõndima» alustati 19. oktoobril ning eile, 27. oktoobril saadi raviks vajalik summa kokku. Robini vanemad ja Naerata Ometi tänavad kõiki eraisikuid ja ettevõtjaid, kes Robini ravi toetamisele õla alla panid. Robin sõidab ravile juba 7. novembril.

MTÜ Naerata Ometi esimees Kuno Kompus ütles, et seekord tuli ootamatult palju abi Facebooki kaudu. «Selle üle on ääretult hea meel, kuna ravile minek on juba novembris ja kartsime esialgu, et nii lühikese perioodiga vajalikku summat kokku ei saa,» ütles ta.

Ulzibati meetodil tehtav operatsioon on jätkuoperatsioon, mida tuleks teha neli kuni viis korda järjest iga kord, kui laps on kasvanud viis kuni seitse sentimeetrit.

Tagasi üles