Eestis põeb psoriaasi ligi 50 000 inimest

Psoriaasi esineb kõige sagedamini peanahal ja küünarnukkidel Foto: SCANPIX

Psoriaas on krooniline, ägenemiste ja taandumistega kulgev, päriliku eelsoodumusega nahahaigus, mida põeb kolm protsenti rahvastikust ehk Eestis umbes 46 000 inimest.

Lihtsustatult on psoriaas naharakkude jagunemise kiirenenud protsess. Normaalne, psoriaasikahjustuseta naharakk saab küpseks 21-28 päevaga, kuni jõuab marrasknaha pinnani ning eemaldub surnud rakkudena märkamatult.

Psoriaasikahjustusega rakud aga saavad küpseks kahe-kolme päevaga. Selle tulemusena tekivad nahale punetavad valkjate kettudega kaetud sõlmekesed ja naastud. Haiguskolded võivad sügeleda ja olla valulikud, kuid võrreldes teiste nahahaigustega kaebavad psoriaasihaiged sügeluse üle harva. Lööve paikneb sagedamini peanahal, küünarnukkidel ja põlvedel, kuid võib esineda ka mujal kehal ja nahavoltides.

Psoriaas on tugevalt päriliku eelsoodumusega komplekshaigus, kuid haiguse avaldumist mõjutavad lisaks geneetili­stele eelsoodumusele ka keskkonnategurid. 56 protsendil haigetest on vähemalt ühel vanemal psoriaas ja 91 protsendil haigetest on esinenud psoriaasi vähemalt ühel esimese või teise astme lähisugulasel.

«Kindlasti tuleb toonitada, et psoriaas ei ole nakkav haigus. Paljud inimesed ei tea mida psoriaas endast kujutab ning suhtuvad haigust põdevatesse inimestesse tõrjuvalt. Seetõttu on väga oluline haigusest rääkimine ja teavitustöö,» kommenteeris Qvalitas Arstikeskuse peaarst dr Toomas Põld.

Psoriaas on küll eluaegne haigus, mida ei ole võimalik välja ravida, kuid raviga on võimalik hoida haigust kontrolli all ja nahk puhtana. Kindlasti tuleks esimeste sümptomite puhul koheselt arsti poole pöörduda, mitte oodata kuni lööve on saavutanud maksimaalse ulatuse. Arst koostab vastavalt vajadusele personaalse ravistrateegia ning sellest kinnipidamisel on üldiselt võimalik haigust kontrolli all hoida.