Insult on sageduselt kolmas surmapõhjus ning üks olulisemaid raske invaliidsuse põhjuseid Euroopas.
Insult on Euroopas kolmas surmapõhjustaja
/nginx/o/2017/10/27/7258141t1h86ed.jpg)
29. oktoober 2015, 11:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Insuldi tekkepõhjused jagunevad peamiselt kaheks: aju varustava veresoone ummistumine (90 protsendil juhtudest) või lõhkemine. Mõlemal juhul tekib ajukahjustus piirkonnas, mida vastav veresoon varustas ning insuldi sümptomid sõltuvad konkreetse ajupiirkonna funktsioonidest.
Kõige tüüpilisemad insuldi tunnused on nõrkus ühes kehapooles, kõne- ja neelamishäired ning vähenenud tundlikkus. Insuldi esinemissagedus on seotud paljude faktoritega, millest levinuim on kõrge vererõhk, ohuks on samuti ülekaalulisus, diabeet, südame rütmihäired ja suitsetamine, ennetamisel on oluline jälgida piisavat füüsilist aktiivsust ja tervislikku toitumist.
«Insuldi kahtluse korral on oluline kiire tegutsemine – trombi lõhustamine ravimitega on küll efektiivne, kuid toimib vaid 4,5 tunni jooksul pärast trombi teket. Seetõttu on tähtis ära tunda insuldi sümptomid ja võimalikult kiiresti kutsuda kiirabi, kuid veelgi olulisem on ennetustöö, et vähendada riskitegureid,» sõnab ITK neuroloog Kersti Brems-Neuhaus.
2014. aastal raviti Ida-Tallinna Keskhaigla neuroloogiakeskuses 383 insuldiga haiget.
Täna peetakse rahvusvahelist insuldipäeva.