Suitsetamisest loobuja päevik: teine nädal tõi söögiisu
Lisatud eksperdi kommentaar

Kaarel Orumägi jagab lugejatega suitsetamisest loobumise võitlust

FOTO: Liisi Sepp

Üle-Eestilise noorte muusikaliteatri juht Kaarel Orumägi on otsustanud enda võitlust tubakast loobumisel Postimehe lugejatega kuue nädala jooksul jagada.

Avaldame Kaarli kokkuvõtte teisest suitsuvabast nädalast:

Teine suitsuvaba nädal oli edukas, kuid pingelisem kui esimene. Tegevusetus on süvenenud ja suitsetavad sõbrad tekitavad tunde, et miks mina pean olema see, kes enam teha ei tohi. Tekib lausa trots ja kiusatus teel olevast R-kioskist läbi astuda ning pahandus ära teha. Mis see siis ikka ära ei ole? Järgmisel hetkel meenub mulle mu ülesanne ja see motiveerib kõige rohkem.

Kuid, kui ma sügavamalt analüüsin iseennast, siis mõistan, et ma tõepoolest ei ole enam nii väsinud kui varem, ja uskumatul kombel tarbin ma kordades vähem soola. Juba palju aega on mulle nina alla hõõrutud, et mul on lisaks suitsetamisele ka soolasõltuvus. Nüüd siis tean, kuhu koer on maetud ja olen väga rahul, et siiski olen otsustanud suitsetamsesest loobuda.

Asendustegevused on kahe nädalal jooksul jäänud samaks. Parimad abivahendid on vesi ja närimiskumm. Kui mõlemad sõbrad alati kaasas on, siis õnnestub suitsunälg üsna kiiresti maha suruda. Siiski olen avastanud, et alates päevast, mil suitsetamisest loobuda otsustasin, on tunduvalt kasvanud minu söögiisu ning päevane toidukogus.

Just see, millest mulle enne selle eksperimendi algust palju räägiti. «Ära lange suitsust loobudes toidu lõksu. Lähed veel paksuks», ütles mulle üks minust tunduvalt vanem hea sõber, kes ise on suitsetamisest edukalt loobunud juba pea 20 korda. Edukalt, kuni järjekordse esimese suitsuni. Ilmselt ka seda osa loobumisest pelgasin ma kõige rohkem. Eks paistab, mis edasi saab. Hetkel olen ma kaalus juurde võtnud mõned üksikud tühised kilod ja loodetavast nii see jääbki, aga kui ei, siis peab hakkama mõtlema taaskord uutele asendustegevustele. Tundub, et trennist üksi jääb väheks.

Peale suitsuvaba nädalat taaskord nõustajat külastades ja kopsus oleva süsihappegaasi kogust mõõtes selgus aga kurb tõsiasi. Minu süsihappegaasi hulk ei olnud väga palju vähenenud. Mõtlesin, siis hoolega läbi, et kas ma ikka räägin endale ja teistele tõtt. Selgus, et olin endast mööda lasknud esialgu üsna tühise ja süütu intsidendi.

Nimelt tegid sõbrad eelneval (ja ka mitmel teisel) õhtul minu praeguses elukohas vesipiipu ja seda üsna mitu tundi ning enamuse sellest ajast viibisin mina nendega samas toas. Lisaks sellele ma ka magasin öösel samas toas ning hingasin sisse suures koguses mürgiseid mikroosakesi, mis endiselt õhus hõljusid ja minu voodile ning toas olevatele esemetele olid langenud. Mõistsin alles sel hetkel, kui ohtilk on tegelikult vesipiip tavalise sigareti kõrval. Edaspidi peab ka sellest atribuudist ennast kaugemale hoidma. Keeruline, aga teostatav.

Inimene õpib iga päev midagi uut. Selle eksperimendi käigus on minuga juhtunud juba mitmeid põnevaid asju ja olen mõistnud, et kõik, mis tundub süütuna ei olegi tegelikult nii süütu. Ootan põnevusega kolmandat nädalat ja ootan ka kõiki teisi selle eksperimendiga liituma.

Tubakast loobumise nõustaja, dr Tiiu Härmi kommentaar:

Esimese suitsuvaba nädala katkestas viiendal loobumispäeval suitsetatud kaks sigaretti.  Kaarel sai aru tehtud veast ja alustas peale juhtunut järgmisel päeval uuesti, otsast peale. Järgnev nädal kujunes  küll suitsuvabaks, kuid pingeliseks - hakkasid ilmuma kiusatusmõtted – «miks just mina enam ei tohi? ostan R-kioskist suitsupaki ja suitsetan ühe sigareti – mis see ära ei ole!?» Kuid siin oli aitaja õnneks olemas – tuttav tütarlaps tuletas Kaarlile kindla sõnaga meelde tema otsust. Ja suits jäi tegemata...

Faktid räägivad esialgsest motivatsiooni nõrkusest, mis ei ole veel piisavalt  kõrge ega püsiv. Ka ei ole veel Kaarel leidnud piisavat tuge kaaslaste poolt –  tuleb enesel tahet pingutada  mitme eest! Suitsetamisest loobumine on ju tema enda kindel otsus. Ja nõustaja toetab alati.

Positiivsed muutused tervise osas juba annavad endast märku: väsimustunnet on vähem, maitsetunne paranenud ja  soolasõltuvus raugemas.  Veepudel on laual ja suhkruvaesed nätsud käepärast. Kuid suitsuvaba olek on tõstnud söögiisu ja lisanud kaalule mõned kilod. Seda esineb loobumisel sageli, kuid siin aitavad tervisliku elustiili reeglid – toitu tervislikult  (mitu korda päevas vähemas koguses, järgi taldrikureeglit), ole füüsiliselt aktiivne (lisa treeningule koormust) ja  püsi positiivne. Mõne kuu pärast hakkavad lisagrammid kaalus taanduma.

Kaarel tahab loobuda juba esimesel katsel ja kardab tagasilangust. Loodame parimat.

Ja veel - Kaarel imestas, et on avastanud oma lühikese loobumisprotsessi jooksul tavainimesele süütuna tunduvaid asju, nagu vesipiip, mis tegelikult ei ole üldse süütu. Teisel nõustamisel mõõdetud CO-kontsentratsioon väljahingatavas õhus ei olnud ootuspäraselt normis, kuid madalam kui esimesel visiidil. Miks? Kas ta tegi täna suitsu? Kaarel vastas – «ei!» Ja samas seletas, et elab tuttava korteris, kus suitsetatakse vesipiipu.

Kaarel tuulutas küll toa ära, enne kui sinna magama sättis, kuid õhk ei saanud ilmselt veel puhtaks. Kas uskuda tema seletust, mis võiks reaalne olla...? Tõepoolest on vesipiibu suitsus 30 korda rohkem vingugaasi ja mürgiseid peenosakesi kui tavasigareti omas. Ja vesipiibu seansi suitsu maht siseruumis on kümneid kordi kõrgem tavasigareti omast.

«Olukord on keeruline, aga lahendatav!» ütleb Kaarel. Usume temasse! Sõprade ja tuttavate toetus on oluline. Aeg annab arutust!

Tagasi üles