/nginx/o/2015/10/30/4644681t1h658f.jpg)
Kallistamine vabastab kehas sama lähedushormooni, mille mõju sarnaneb kanepiga.
Kallistamine mõjub nagu kanep
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimasel ajal keevaliseks kiskunud arutellu kanepi ümber on nüüd panuse andnud ka rahvusvaheline teadlaste rühm, kelle uuring osutab, et kallistamisel vabanev lähedushormoon tõukab omakorda tegudele järgmise aine, mille mõju sarnaneb kanepiga, kirjutab ERR-i teadusportaal.
Lähedushormooniks, aga ka armu- või õnnehormooniks nimetatud oksütotsiin on väga tegus ja mitmekülgne neuropeptiid, mida eritub nii meestel kui naistel orgasmi järel. Naistel eritub oksütotsiini ka näiteks sünnitustegevusel, see soodustab ühtlasi imetamist ning teeb muu hulgas naised lapse nutule tundlikuks.
USA teadusakadeemia toimetistes ilmunud artikli üks autoritest Daniele Piomelli kirjeldas, et nad mõõtsid selle kanepisarnase toimega virgatsaine eritumist hiirtel olukorras, kus katsealused olid teieteisest eraldatud ning võrdlesid selle eritumist siis, kui hiirtel lasti teineteise lähedal olla.
Selgus, et väga lähedastes, suisa intiimsetes suhtlussituatsioonides vabaneb lähendushormoon oksütotsiin, mis omakorda käivitab inimese loodusliku kanepi mõjuga sarnase toimega virgatsaine.