Arst: vähiravi liigub edasi väga jõudsate sammudega

Marian Võsumets
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhja-Eesti regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku juhataja dr Vahur Valvere
Põhja-Eesti regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku juhataja dr Vahur Valvere Foto: Mati Hiis / Õhtuleht

Vähiravis on tõusuteel organeid säästvad vähem invasiivsed operatsioonid.

Vähiliidu esindajana riiklikku vähiravi kvaliteedikomisjoni kuuluv Põhja-Eesti regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku juhataja dr Vahur Valvere peab Eestis osutatava vähiravi kvaliteeti heaks ja rahvusvahelistele standarditele vastavaks ning toob välja, et tänu erinevatele uuendustele liigub vähiravi üldiselt edasi jõudsate sammudega, kirjutab Med24.Samas tuleb Eesti puhul loomulikult arvestada piiratud ressurssidega.

«Kirurgias on tähtsamad uuendused vaieldamatult endoskoopilisel meetodil teostatavate väheminvasiivsete  ja lahtisel meetodil teostatavate võimalusel organit säästvate operatsioonide osakaalu oluline tõus. Tänu plastilise kirurgia arengutele  on oluliselt tõusnud organeid ja kudesid taastavate operatsioonide võimekus. See on väga oluline haigete elukvaliteedi aspektist vaadatuna,» ütles Valvere.

Ta lisas, et kiiritusravis on põhiliseks uuenduseks kasvajakollete kiirituse täpsust ja intensiivsust tõstvate ning kasvajat ümbritsevate kudede kahjustust vähendavate uute ravitehnoloogiate laialdasem kasutamine: «Oluliselt on suurenenud lähiravi ehk brahhüteraapia kasutamine eesnäärmevähi ja günekoloogise sfääri kasvajate korral. Uutele lineaarkiirenditele stereotaktilise lisaseade installeerimine peaks tegema peagi võimalikuks ka sterotaktilise kiirituse ja radiokirurgia arengu.»

Keemiaravi, hormoonravi ja bioloogiline sihtmärkravi puhul saame Valvere sõnul rääkida juba personaalmeditsiinist selle kaasaegses tähenduses: «Uute sihtmärkravimite puhul on teada see prediktiivne molekulaarmarker, mis on ravi sihtmärgiks. See teeb ravi täpsemaks ja vähendab ka raviga kaasnevaid kõrvaltoimeid.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles