/nginx/o/2015/10/30/4645573t1h83e1.jpg)
Kolmes Soome ülikoolis läbi viidud uuring väidab, et muusikaeelistustel on psüühikale pikaajaline mõju.
Agressiivne metal-muusika soosib soomlastel depressiooni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jyväskylä ülikooli muusikaterapeut ja –teadur Emily Carlson ütles, et inimesed tegelikult kasutavad muusikat meeleolu mõjutamiseks ka omal käel, teatab Yle.
«Oma töökogemusele tuginedes võin öelda, et närviline muusika võimendab depressiooni ja närvilisust, eriti kui inimesel on vastav haigus juba välja kujunenud,» ütles ta, «peame uurima edasi, kas kurb või vihane muusika ka otseselt neid meeleoluhaigusi põhjustavad või kas olemasolev depressioon soodustab vastavat muusikavalikut – arvan, et vastus on kusagil seal vahepeal.»
Uuringus paluti osalejatel kirjeldada, millist muusikat nad oma tujude mõjutamiseks kasutavad. Carlsoni hinnangul võib tulemustes näha laiemat seost heavy metali-lembese kultuuriga: «See sõltub ka inimesest. Näiteks naised mõjutavad oma emotsioone muusika abil teadlikumalt kui mehed, samas kasutavad naised jällegi muusikat tihemini ka meelelahutusena.»
Carlson lisas, et paljud varasemad uuringud on läinud selle peale välja – ja enamasti ebaõnnestunud, - et väita justkui mõned muusikastiilid mõjutaksid inimesi halvasti. Enamasti püütakse seda väita metali ja räpi kohta, kuid muusika ei ole tema sõnul ainus tegur.