Kõrvitsaseemnetega tervisemurede vastu

Kõrvitsaseemned on maitsvad ja kasulikud Foto: SCANPIX

Kui nädalavahetuse Halloweenist ja kõrvitsasöömisest on alles kõrvitsaseemneid, ei tasu neid kindlasti ära visata - need on tervisele väga kasulikud.

Mineraalidest on kõrvitsaseemnetes fosforit, magneesiumi, rauda ja vaske. Kõrvitsaseemned sisaldavad rohkelt organismile vajalike vitamiine ja antioksüdante ning omega-3-rasvhappeid - karoteene, E vitamiini, C vitamiini, B rühma vitamiine, mikroelementidest märkimisväärselt tsinki.

Parema une ja hea tuju nimel

Kõrvitsaseemnetes on palju aminohapet, mille nimi on trüptofaan. See annab hea une ja aitab vähendada depressiooni. Samuti aitab trüptofaan kehal toota serotoniini mis on tuntud ka õnnehormooni nime all. Serotoniin tekitab head tuju ja rahulolutunnet, reguleerib söögiisu ja und ning ka niisuguseid emotsioone nagu hirm, rahutus, närvilisus.

Parandab veresoonkonnatööd ja vähendab kolesterooli

Kõrvitsaseemnetes võib leida fütosteroole. Need ühendid aitavad ära hoida LDL ehk halba kolesterooli, vähendades kolesterooli imendumist ja suurendades selle eraldamist organismist.

Tõstab immuunsust ja parandab nägemist ning nahka

Inimese organism toodab karoteenidest A vitamiini. Karoteenid on võimsad antioksüdandid, mis aitavad kaasa normaalsele immunsüsteemi talitlusele. A vitamiini ülesannete hulka kuuluvad ka järgmised ülesanded: aitab hoida normaalsena nägemist, nahka ja limaskesti ning aitab kaasa rauaainevahetusele ja rakkude spetsialiseerumise protsessis.

Kõrvitsaseemned on väga head tsingiallikad

Mehed, kes planeerivad laste saamist, peaksid tarbima piisavas koguses tsinki. Uurimustööd on näidanud seost madala kvaliteedilise sperma, viljatuse ja tsingi puuduse vahel. Tsingil on elutähtis roll paljudes inimorganismile tähtsates protsessides. Näiteks rakkude jagunemises, valkude, DNA ja sperma sünteesis, immunsüsteemi töös, vereloomes. Tsink mõjutab kilpnäärme hormooni tööd ja osaleb insuliini sünteesimisel, säilitamisel ja vabastamisel.

• Kõrvitsaseemned on suurepärased valguallikad - 100 grammis seemnetes on 30 grammi valku.
• Kõrvitsaseemned on aluselised ja neutraliseerivad happelist toitu - seega sobivad need kõrvetiste puhul.
• Kõrvitsaseemned on ideaalsed B grupi vitamiini allikaks - sisaldades tiamiini, riboflaviini, niatsiini, pantoteenhapet, B6 vitamiini ja folaate.
• Kõrvitsaseemneid on juba vanast ajast peale ja mitmetes kultuurides kasutatud paelusside ja teiste parasiitide looduslikuks raviks.
• Kõrvitsaseemned on abiks eesnäärme tervisele - kõrvitsaseemnetes leiduv õli leevendab suurenenud eesnäärme tõttu raskendatud urineerimist.
• Kõrvitsaseemnetel on uriinieritust soodustav toime.
• On väidetud, et kõrvitsaseemned takistavad neerukivide moodustumist.
• Kõrvitsaseemnete tarbimine vähendavab artriidist tulenevat põletikuriski ilma kõrvalnähtudeta.

Röstitud kõrvitsaseemned

Vaja läheb

• umbes 150 grammi tooreid kõrvitsaseemneid
• 1 tl soola
• 1.5 spl rapsiõli, oliiviõli või võib kasutada ka võid
• Maitseained mida võib kasutada et maitsestada oma kõrvitsaseemneid: jahvatatud ingver, jahvatatud koriander, chilli’t, jahvatatud küüslauku, kaneel, Worcestershire kaste.

Kuidas teha

Seemned tuleb puhtaks pesta sõelaga voolava vee all, et need oleks kõrvitsast puhtad. Kuivata köögirätikuga või laota seemned ühe kihina küpsetuspaberile ja lase kuivada.

Seejärel sega kausis kuivad kõrvitsaseemned maitseainete ja õliga. Laota seemned ahjuplaadil olevale küpsetuspaberile ja rösti 160 kraadi juures umbes pool tundi, kuni seemned on kuldse värvuse omandanud. Ahjus võivad seemned plahvatada ja praksuda aga see käib asja juurde. Röstitud seemned võta välja ja lase jahtuda. Head nosimist!