Vaata, kes kuuluvad Eestis alkoholi liigtarvitajate riskirühma

Alkoholi tarvitamine

FOTO: SCANPIX

Mullu tarvitas üle riskipiiride alkoholi 19,4 protsenti meestest ja 12,3 protsenti naistest, mis näitab küll võrreldes viimase paari aastaga langustrendi, kuid riskitarvitajate seas eristub üks kindlate tunnustega grupp.

Riskitarvitajatest naiste seas on rohkem vallalisi inimesi, rohkem tarvitajate grupis eristuvad nii kõrgema sissetulekuga kui ka töötud naised, vahendab Tervise Arengu Instituut mullust tervisestatistikat.

Meeste puhul on tervist ohustav tarbimismuster pigem töötavatel ja kõrgema sissetulekuga inimestel. Perekonnaseisu osas on rohkem joojaid nende meeste seas, kes on kas kooselus või lahutatud. Eestlaste seas on riskitarvitajaid oluliselt rohkem kui mitte-eestlaste seas. Riskitarvitajate seas eristub ka üks kindlate tunnustega grupp: ülekaalulised noored mehed ja naised vanuses 16 kuni 24 aastat.

Vaadates eraldi purjutajaid – binge drinkers ing k, tunnuseks, et joovad üle 6 ühiku korraga –, siis neid oli 2014. aastal 28,9 protsenti inimestest, sealhulgas 50,3 protsenti meestest ning 14,8 protsenti naistest.

Naiste hulgas on rohkem purjutajaid vallaliste hulgas, selles grupis eristuvad nii kõrgema sissetulekuga kui ka töötud naised. Meeste puhul on tervist ohustava tarbimismuster pigem töötavatel ja kõrgema sissetulekuga inimestel. Perekonnaseisu osas on oluliselt rohkem joojaid nende meeste seas, kes on lahutatud. Eestlaste seas on riskitarvitajaid rohkem kui mitte-eestlaste seas. Ka purjutajate seas eristub ka üks kindlate tunnustega grupp: ülekaalulised noored mehed ja naised vanuses 16 kuni 34 aastat.

TAI on seisukohal, et tervise aspektist ei ole vahet, milliseid jooke pruukida – nii õlles, veinis kui ka viinas leiduv alkohol mõjutab inimest ühtmoodi, ennekõik on küsimus joodava absoluutse alkoholi hulgas.

Täiskasvanud inimese riskipiirid on TAI kohaselt järgmised: igasse nädalasse peab jääma vähemalt kolm täielikult alkoholivaba päeva, mehed ei tohi juua üle nelja ning naised üle kahe alkoholiühiku päevas ning päevaseid koguseid ei tohi pikema aja vältel nii-öelda tallele panna, et need siis suurema peo käigus korraga ära juua.

Rahvastikupõhisest riskist lähtuvalt ning alkoholi tarvitamise võrdlemiseks eri gruppides võib ühe päeva jooksul tarvitatud alkoholikogustest tuleneva riski jagada järgmiselt.

  • Madala riskiga alkoholi tarvitamine: alkoholi tarvitamine tasemel, millega ei kaasne olulisi tervisekahjustusi ega sotsiaalseid probleeme (madal risk: mehed 1–40 g, naised 1–20 g absoluutset alkoholi).
  • Tervist ohustav alkoholi tarvitamine: alkoholi tarvitamine kogustes, mille puhul suureneb risk kahjulike mõjude tekkeks inimese vaimsele ja füüsilisele tervisele, kui jätkatakse samal viisil tarvitamist (keskmine risk: mehed 41–60 g, naised 21–40 g absoluutset alkoholi)
  • Tervist kahjustav alkoholi tarvitamine: alkoholi tarvitamine kogustes, mis kahjustab inimese vaimset või füüsilist tervist ja millega võib kaasneda ka sotsiaalsete probleemide teke (kõrge risk: mehed 61–100 g, naised 41–60 g absoluutset alkoholi, väga kõrge risk: 101 ja rohkem g, naised 61 ja rohkem g absoluutset alkoholi).

Lisaks toob TAI alkoinfo.ee lähel välja ka lisaohud, viidates, et ka riskipiire mitte ületavad alkoholikogused ei pruugi alati olla täiesti ohutud, märkides, et teatud juhtudel peaks alkoholi tarvitamist veelgi piirama või sellest sootuks loobuma.

Populaarne

Tagasi üles