Värske OECD raport: eestlaste tervishoiukulud liginevad kriitilisele piirile

Eestlased peavad ligi neljandiku oma tervisega seotud kuludest ise kinni maksma.

FOTO: SCANPIX

OECD värskelt avaldatud raportis nenditakse, et liikmesriikides kaotatakse väga palju elusid ja tervishoiu kvaliteet areneb liiga aeglaselt, muuhulgas tuleb raportist välja ka see, et eestlaste omaosalus tervishoiukuludele on lähenemas kriitilise 25 protsendini.

Eesti meeste eeldatava eluea näitaja on 34 OECD riigi hulgas kolme viimase seas, naiste näitaja on sellest paremal positsioonil, kuid siiski tabeli tagumises otsas, 26. kohal, vahendab Tervise Arengu Instituut (TAI) värske aruande sisu. Tervishoiu kvaliteedi liiga aeglast arengu all peab raport silmas ennekõike seda, et riigid ei suuda toime tulla vananemise ning kasvava hulga inimestega, kes põevad ühte või mitut kroonilist haigust.

OECD rõhutab raportis, et ükski liikmesriikidest ei ole ravikvaliteedi indikaatorite alusel järjestatud pingeridades läbivalt samal kohal, isegi need riigid, kes kulutavad tervishoiule märkimisväärselt enam – see näitab, et arenguruumi on haiguste ennetamisel, varajasel diagnoosimisel ja ravis veel kõikides riikides.

Inimeste vähesed võimalused tekitavad raskusi arstiabi, hambaravi, ravimite ja muude tervishoiuteenuste ja -kaupade kättesaamisel. Suurimad leibkondade kulud tervishoiukuludest on Koreas, Šveitsis, Portugalis, Kreekas ja Mehhikos. Eesti oli 2013. aastal 12. kohal, kuid juba aastatel 2013 ja 2014 moodustas inimeste omaosalus meil vastavalt 22 ja 24 protsenti, mis tähendab, et selles osas on Eesti jõudmas kriitilise piiri ehk 25 protsendini.

Tervishoiu kvaliteeti mõõdetakse muuhulgas sellega, milline on konkreetses riigis retseptiravimite määramise praktika. Näiteks antibiootikumide väljakirjutamisega suurendatakse riski ravimresistentsusele. Nende tarbimise mahud erinevad OECD riikides rohkem kui neli korda. Tšiilis, Hollandis ja Eestis on need näitajad suhteliselt madalad. Kõige enam kirjutatakse antibiootikume välja Türgis ja Kreekas.

Antidepressantide tarbimine on OECD riikides alates 2000. aastast kasvanud aastaks 2013 keskmiselt ligi kaks korda. Mitmetes riikides, näiteks Austraalias ja Suurbritannias, kus retsepte kirjutatakse välja sagedamini, on antidepressantide tarbimine ka kõrge. Eestis ja Koreas kirjutatakse antidepressante välja harvem ja seetõttu tarbitakse elanikkonnas neid ravimeid ka vähem. See võib tähendada, et depressiooni all kannatavate inimeste vajadused pole piisavalt tähelepanu saanud.

OECD riikides on viimase paari aastakümne jooksul muutunud eri- ning üld- ja perearstide omavaheline jaotus. Eriarstide arv kasvab võrdlemisi kiiresti, samas on üld- ja perearstide puudust tunda juba paljudes riikides. Üld- ja perearstid moodustasid 2013. aastal keskmiselt 30 protsenti kõikidest arstidest, mis tähendab, et iga üld- või perearsti kohta on OECD riikides keskmiselt kaks eriarsti.

Eriarstid on ülekaalus Kesk- ja Ida-Euroopa riikides ning Kreekas. Mõned riigid, nagu Prantsusmaa, Kanada ja Austraalia, on suutnud säilitada tasakaalu eri- ja perearstide vahel. Eestis moodustavad perearstid 27 protsenti ja eriarstid 73 protsenti kõigist arstidest. Eesti arstidest on 44 protsenti 55-aastased või vanemad, OECD-s keskmiselt on üle 55-aastaste osatähtsus arstide hulgas 33 protsenti.

OECD iga-aastane kogumik «Health at a Glance» annab ülevaate 34 OECD liikme ja partnermaa elanike terviseseisundist ja -käitumisest ning sotsiaalsest ebavõrdsusest tervishoiuteenuste kasutamisel. Eesti andmed on kogumikus alates 2011. aastast. Värske raport põhineb 2013. aasta andmetel.