/nginx/o/2015/11/04/4661331t1h6356.jpg)
Maailma terviseorganisatsiooni viimane alkoholitarbimise uuring näitab eksikombel Eesti inimeste napsulembust tegelikkusest väiksemana, kuid selle parandamine on keeruline.
Eksitus Eesti alkoholistatistikas nõuab WHO-lt erandi tegemist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Muidugi on kahetsusväärne, et vale alkoholi üldtarbimisnumber üldse on mahukasse aruandesse sattunud ning kontrollimisel seda ei avastatud, aga inimlik eksitus ei ole kusagil välistatud,» selgitas WHO Eesti esindaja Marge Reinap, miks autoriteetses uuringus on Eestis alkoholi tarbimise puhul arvestatud ka lastega, aga teiste riikide statistika võtab arvesse vaid täiskasvanuid.
Kuna tegemist on väga töömahuka aruandega, siis valmib aruanne iga nelja aasta tagant, mitte igal aastal nagu regulaarne WHO andmekogumine käib. «Nii suure töö puhul ikka lipsab mõni viga sisse, ent enamasti tabatakse eksimus ja korrigeeritakse see enne trükkiminekut. Märksa keerulisem on seda teha siis, kui viga avastatakse pärast aruande trükkiminekut või veel hullem, avaldatult, sest aruanne antakse välja ka trükitult,» rääkis Reinap. Juba avaldatud publikatsioonide kaitseks on WHO-l aga reeglistik, et andmeid ei parandataks tagantjärele valedel põhjustel ja erihuvidest tulenevalt. Ta tõi näiteks mõne riigi puhul võib selline soov tekkida pärast valitsuse vahetust, kui soovitakse oma riiki näidata paremas valguses.
«Seepärast on sisse viidud protsess, et viimane versioon saadetakse ülevaatamiseks ka riikidele, et tagada viimane kontroll. Kui ka sealt vale number läbi läheb, siis on edasised võimalused piiratud,» selgitas WHO esindaja.
Kohe, kui ekslik info avastati, tehti õige tarbimisnumber kättesaadavaks WHO Euroopa regiooni terviseinfo andmebaasis Health for All. «Töötame selle kallal, et võimalikult paljudes muudes allikates ka number korrigeeritakse, aga see võib aega võtta,» tunnistas Reinap.
Ta lisas, et WHO pole teinud saladust, et Eesti puhul on alkoholi tarbimise üldnumber väiksem (alkoholi tarbimine on esitatud üldelanikkonna, mitte täiskasvanute arvestuses) ning seda nimetatakse alati, kui alkoholi tarbimisnumbritest räägitakse.
«Hoolimata sellest, kus Eesti paigutub teiste riikide võrdluses, on Eesti alkoholi tarbimine ning sellest tulenevad probleemid suured,» rõhutas Reinap. Eesti elanikud joovad kõvasti üle kuue liitri absoluutse alkoholi inimese kohta, mis on see künnis, mida võib veel pidada rahvastikule talutavaks. «Seda fakti ei muuda miski – teemaga tuleb jõuliselt tegeleda, et olukorda parandada,» lisas ta.
Mullu avalikustatud WHO raporti kohaselt jõid üle 15-aastased eestimaalased aastail 2008-2010 10,3 liitrit puhast alkoholi ühe inimese kohta aastas, samas kui keskmine eurooplane jõi 11,9 liitrit. Tegelikult tarbisid Eesti inimesed 12,5 liitrit puhast alkoholi.
Ülemaailmses alkoholi ja tervise aruandes on 193 riigi andmed alkoholi tarbimise, kahjude ja poliitikameetmete kohta.