Riik suurendab igapäevast soovituslikku D-vitamiini kogust

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
D-vitamiini ainuüksi päikese käes ei omasta.
D-vitamiini ainuüksi päikese käes ei omasta. Foto: SCANPIX

2012. aastal alanud riiklike toitumis- ja liikumissoovituste uuendamine on lõpusirgel, võrreldes praeguste soovitustega on neis suurenenud näiteks igapäevase D-vitamiini  tarbimissoovitus.

Uute toitmissoovituste kohaselt võiks täiskasvanud seada endale 7,5 mikrogrammi asemel 10 ja eakad koguni 20 mikrogrammi D-vitamiini päevaseks normiks, vahendab tervise arengu instituut. Soovituse aluseks on pikaajalised uuringud, mis seostavad vereseerumi D-vitamiini taseme väiksema üldsuremusega ning haigestumusega kroonilistesse haigustesse.

Kindlasti ei tohiks aga D-vitamiini annustamisega üle pingutada. Hiljuti kirjutas ka Postimees Elustiili ajakirja külgedel, et kui näiteks C- ja B-vitamiini puhul üleannustamise ohtu ei ole, siis D-vitamiini puhul see on. Kui tekib mure, et võetud sai siiski rohkem, tuleks teha paus – organism kasutab juba ladestunud D-vitamiini ära ja mõne kuu pärast tohib jätkata.

Veel saavad uutest toitumissoovitustes lisaks puu- ja köögiviljadele enam tähelepanu ka täisteratooted, mille eelistamine rafineeritud toodetele aitab tagada ja säilitada normaalset kehakaalu. Rafineeritud teraviljatooteid tuleks kasutada pigem mõõdukalt.

Liikuda soovitatakse täiskasvanutel nädalas vähemalt 150 minutit mõõduka intensiivsusega või 75 minutit kõrge intensiivsusega. Lapsed peaks liikuma vähemalt tund päevas. Võrreldes varasemaga on tähelepanu pööratud ka istumisaja vähendamisele ning ülekoormuse küsimustele.

Uudsena on soovitustes käsitletud toidu tootmise ja tarbimisega seotud keskkonnamõju, et vähendada survet toidu tootmiseks piiratud loodusressurssidele. Olulisem siinkohal on menüü asjakohane planeerimine, et võimalikult palju vähendada äravisatava toidu osakaalu.

Soovituste koostamise protsessis lähtutakse rahvusvahelisest heast tavast, seega antakse järgnevalt huvilistele võimalus vastuvõetud otsustele esmast tagasisidet anda. Dokument pannakse kommenteerimiseks üles terviseinfo.ee lehele detsembris.

Esimesed Eesti toitumissoovitused kehtestati 1995. aastal. Praegu kehtivad toitumissoovitused koostati «Südame-veresoonkonnahaiguste ennetamise strateegia» raames 2006. aastal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles