Ministeerium: eestlaste omaosalust tõstavad kulud ravimitele, hambaravile ja hooldusravile

Lisaks ravimite kõrgele hinnale ja tasulisele hambaravile tõstavad ka hooldusravikulud eestlaste omaosalust tervishoiukuludest.

FOTO: SCANPIX

Sotsiaalministeerium tõdeb sarnaselt OECD värskele raportile, et Eesti patsientide omaosalus tervishoiukuludest on viimasel kahel aastal tõusmas kriitilise piirini, kuid kinnitab, et juba tehakse tööd ka lahenduste kallal.

«Peamiselt kulub see raha ravimitele ja hambaravile, aga on suurenenud ka kulutused hooldusravile,» tähendas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Oskar Lepik, lisades, et ministeerium on kursis sellega, et patsientide omaosalus on viimasel paari aastal lähenemas WHO poolt seatud kriitilise 25 protsendi piirini üldistest tervishoiukuludest, ning tegeleb läbi tervisepoliitika ka lahenduste leidmisega.

«Ravimite osas on jätkuvalt peamiseks tegevuseks ravimite hindade kasvu pidurdamine, odavamate aga samamõjusate ravimite propageerimine arstidele ja patsientidele,» rääkis Lepik. Hambaravis on ettevalmistamisel täiskasvanute hambaraviprogramm. «Kindlasti kaasneb inimeste omaosalusega ka paremad ravitulemused ja elukvaliteet, sest alternatiiviks on, et ravimeid ei osteta välja ja hambad jäävad ravimata,» märkis ministeeriumi pressiesindaja.

Ka peaks Lepiku kinnitusel kvaliteetsemate tervishoiuteenuste kättesaadavusele aitama kaasa eriarstiabi teenuste koondumine pädevuskeskustesse ning esmatasandi tervishoiu osatähtsuse kasv esmavajalike teenuste võimalikult elukohalähedasel tagamisel. «Selleks tuleb tugevdada perearsti väravavahi rolli ja ennetavate teenuste osakaalu esmatasandil, mis motiveerivad haiguste varast avastamist riskigruppides, krooniliste haigete jälgimist tüsistuste tekke ennetamiseks ning tervise edendamiseks ja haiguste ennetamiseks,» sõnas Lepik.

Lisaks on ministeerium selle juures eesmärgiks seadnud suurendada õe ja ämmaemanda rolli, soodustada esmatasandi teenuste osutamist laiendatud meeskonnas ja omavahelises tihedas koostöös, säilitada esmatasandi põhiteenuste omaosalus minimaalsena tagamaks kättesaadavuse ka haavatavatele sihtgruppidele ning tagada esmatasandil piisava, pädeva ja motiveeritud personali olemasolu.

Värske OECD raport «Health at a Glance» toob 2013. aasta andmetele tuginedes välja, et liikmesriikide tervishoid ei jõua vajadustele järgi, muuhulgas tuleb sellest välja, et eestlaste omaosalus moodustas 2013. aastal 22 protsenti üldistest tervishoiukuludest. Tervise Arengu Instituudi andmetel kasvas see 2014. aastal 24 protsendini, liginedes veelgi WHO poolt seatud 25 protsendi piirini, mis võib saada haavatavatel sihtgruppidel raskendada tervishoiuteenuste kättesaadavust.