Patsientide esindaja: vähesem antidepressantide tarvitamine ei ole märk halvast tervishoiust

Antidepressandid

FOTO: SCANPIX

Värske OECD raport toob muuhulgas välja, et kuigi ajavahemikus 2000 kuni 2013 on liikmesriikides peaaegu kahekordistunud antidepressantide tarbimine, paistab Eesti koos Koreaga siin silma pigem madala antidepressantide tarbimise taseme poolest.

«See võib tähendada, et depressiooni all kannatavate inimeste vajadused pole piisavalt tähelepanu saanud,» märkis tervise arengu instituut (TAI) kommenteerides eile värske OECD raporti «Health at a Glance 2015» tulemust, mille järgi kirjutatakse Eestis ja Koreas antidepressante välja harvem ja tarbitakse elanikkonnas neid ravimeid ka vähem.

Samas ütles patsientide nõukoja esindaja Pille Ilves, et tema ei näe madalam antidepressantide tarvitamise taga tingimata märki halvast tervishoiust. «Meie poole pöörduvad inimesed sageli murega, et nad käivad ühe arsti juurest teise juurde, söövad hulgaliselt ravimeid, kuid tervis ei parane,» rääkis Ilves, lisades, et harv ei ole ka kaebus, et ravimite kõrvaltoimete tõttu lisanduvad põhihaigusele veel uued mured.

«Seetõttu on olulisemad need mõõdikud, mis mõõdavad tervist ja paranemise kiirust, kuid ka tüsistusi ja ravimite kõrvaltoimeid, et näha tervishoiu enda poolt põhjustatud probleeme,» sõnas patsientide esindaja, kes üldiselt nõustub OECD raportiga selles osas, milles öeldakse, et tervishoid ei jõua inimeste kasvatatele vajadustele järele. 

Ka tõi ta välja, et kuigi paljud antidepressandid on suunatud serotoniinitaseme reguleerimisele ajus, siis on maailmas juba välja astunud palju teadlasi ja arste, kelle sõnul ei ole depressiooni ja serotoniini omavahelise seose kohta ega aju keemilise tasakaalutuse teooria kinnitamiseks ühtegi arvestatavat teadusuuringut.

«Pigem toovad nad välja uuringutest, et antidepressantide ravitulemus ei erine platseeboefektist ning nende tõsiste kõrvalmõjude ja suure sõltuvustekitamise tõttu on nad aluseks tervele hulgale uutele probleemidele,» nentis Ilves.