Heljo Pikhof: omaosaluse tõus lööb kõige valusamalt keskmise ja madala sissetulekuga inimeste tervise pihta

Riigikogu liige Heljo Pikhof

FOTO: Mattias Tammet/Õhtuleht

OECD värske raporti tulemusi kommenteerinud riigikogu liikme Heljo Pikhofi sõnul on Eestis tervishoius juba olnud inimeste omaosalus 25 protsenti, mis ei ole aga kindlasti soovitud tulemus.

«Eesti jaoks on selles näitajas veel üks halb proportsioon – kogu omaosaluses on ravimite ja hambaravi osakaal uskumatult suur, see tähendab, et madala sissetulekuga inimesed  ei saa sageli endale lubada hambaravi, kõiki vajalikke ravimeid,» sõnas riigikogu liige ja varasemalt ka sotsiaalkomisjoni tööd juhtinud Heljo Pikhof (SDE), märkides sealjuures, et eestlaste halvad hambad on kõigile arstidele teada probleem.

Samas tõi ta positiivsena välja, et täna on sotsiaalministeeriumis valmimas eelnõu, mis toetab tööealiste hambaravi. Samuti on mitme haigusgrupi osas eestlaste ravimikasutus veel kaugel Euroopa keskmisest. «Selline omaosaluse osakaalu tõus lööb kõige valusamalt just keskmise ja madala sissetulekuga inimeste tervise pihta,» nentis Pikhof.

Esmalt, raporti kogusõnumiks see, et OECD liikmesriikide tervishoid ei suuda kasvavate vajadustega sammu pidada. Siinjuures viitavad nad sellele, et liikmesriikides kaotatakse väga palju elusid ja tervishoiu kvaliteet areneb liiga aeglaselt, et toime tulla vananemise ning kasvava hulga inimestega, kes põevad ühte või mitut kroonilist haigust.

Viidates nendele raporti tulemustele, mille kohaselt Eesti meeste eeldatava eluea näitaja on 34 OECD riigi hulgas kolme viimase seas, naiste näitaja küll aga sellest paremal positsioonil, kuid siiski tabeli tagumises otsas, 26. kohal, sõnas Pikhof, et selles iseenesest teadmises ei ole midagi uut, küll aga pidas ta vajalikuks tuua välja kaks asjaolu.

Esmalt tuleks tema sõnul küsida, mis on selle põhjuseks ja kas on midagi ka selle osas ette võetud. «Vastuse esimesele küsimusele saame, kui heidame pilgu surmade statistikale – Eesti mehed surevad noores eas sageli alkoholi liigatarvitamise tagajärjel, see on näiteks joobes autoõnnetused, uppumissurmad, jne,» lausus riigikogu liige, lisades, et teiseks kriitiliseks põhjuseks on siinjuures südamehaigustest tingitud surmad vanuses 45 kuni 55 aastat.

«Kahjuks ei ole seni Eesti riik jõuliselt alkoholi liigtarbimise vastu astunud – on tehtud üht koma teist, kuid jõulisi samme ei ole astutud,» märkis Pikhof, avaldades seejuures toetust tänase tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski poolt riigikokku saadetud alkoholi- ja reklaamiseaduste muutmisele eelnõule, mis karmistaks tänast alkoholipoliitikat.

Ka südamesurmade vähendamise osas tõi ta välja mõningaid edusamme, nentides samas, et siinjuures ei ole väga jõuliselt tegutsetud, kuigi on korraldatud meeste tervisepäevi, kasvatatud nende teadlikkust oma tervisest osas. «Kui küsite, mida tähendab jõuline tegutsemine südame surmade vastu , siis kõige lihtsam vastus on – tuleb käivitada sarnane projekt nagu Soomes,  nn Karjala südame projekt,» tõdes Pikhof.

Värske OECD raport «Health at a Glance» toob 2013. aasta andmetele tuginedes välja, et liikmesriikide tervishoid ei jõua vajadustele järgi, muuhulgas tuleb sellest välja, et eestlaste omaosalus moodustas 2013. aastal 22 protsenti üldistest tervishoiukuludest. Tervise Arengu Instituudi andmetel kasvas see 2014. aastal 24 protsendini, liginedes veelgi WHO poolt seatud 25 protsendi piirini, mis võib saada haavatavatel sihtgruppidel raskendada tervishoiuteenuste kättesaadavust.