/nginx/o/2015/11/06/4669581t1hd40e.jpg)
Värske OECD raporti kohaselt kirjutatakse Eestis antidepressante välja harvem kui mujal maailmas.
Dr Lindström: antidepressante võiks Eestis rohkem välja kirjutada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Minu isiklik arvamus on, et meil on antidepressantide kasutamise vajadus suurem, kui seda tehakse,» ütles Postimehele ravikeskuse SL Meedik üldarst dr Sven Lindström.
Ta lisab, et probleem ei ole ainult depressioon, vaid ka ärevushäire, mis nõuaks ravi ja head koostööd arstiga: «Viimase tähtsus on väga oluline, kuid tehniliselt raske, sest arstid on koormatud ja järjekorrad pikad.»
Tähelepanu pööramine ärevushäirega haigetele on dr Lindströmi sõnul meditsiinisüsteemile raske, sest enamasti on need erakorralised haiged, kes nõuavad palju spetsialistide uuringuid ega pole rahul uuringute tulemustega.
«Meie keskmine inimene on suhteliselt kinnine, et pöörduda hingehädade või hirmudega arsti poole ja kui ta pöördub, siis usalduslik suhe arstiga oleks esmane ravi,» leiab dr Lindström.
«Minu arvamus on, et kergematel juhtudel on antidepressantide toime ilma hea suhteta arstiga vähe efektiivne,» sõnas dr Lindström ning lisas, et ravi efektiivsus sõltub 25 protsendi ulatuses ravimist ja 75 protsendi ulatusest arstist. «Raskematel depressiooni ja ärevuse juhtudel on suhe teistsugune ja ravimi osakaal olulisem.»
Värske OECD raporti kohaselt on antidepressantide tarbimine on OECD riikides alates 2000. aastast kasvanud aastaks 2013 keskmiselt ligi kaks korda. Mitmetes riikides, näiteks Austraalias ja Suurbritannias, kus retsepte kirjutatakse välja sagedamini, on antidepressantide tarbimine ka kõrge.
Eestis ja Koreas kirjutatakse antidepressante välja harvem ja seetõttu tarbitakse elanikkonnas neid ravimeid ka vähem. Raporti andmetel võib see tähendada, et depressiooni all kannatavate inimeste vajadused pole piisavalt tähelepanu saanud.