Diabeedi levimus on plahvatuslikult suurenenud kogu maailmas ja Eesti pole siin erand.
Haigus, mida põevad miljonid ise sellest teadmata
9. november 2015, 09:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Rahvusvahelise Diabeedi Föderatsiooni 2014. aasta andmed ütlevad, et diabeeti põeb 387 miljonit inimest maakeral ehk keskmiselt 8,3 protsenti täiskasvanud elanikkonnast, prognoos aastaks 2035 on 592 miljonit diabeetikut,» rääkis endokrinoloogiakeskuse juhataja dr Ülle Jakovlev. Ta lisas, et u 179 miljonit inimest elavad diagnoosimata haigusega. «Kahjuks ei ole tänasel päeval teada ühtegi riiki, kus diabeedi levimus langeks. Võlusõna, soovides selliste halbade prognooside nurjumist, võiks olla ennetus ja õigeaegne diagnostika,» sõnas tohter.
Arst toonitas, et haiguse ennetamises on oluline roll inimesel endal, perekonnal ja perearstil – esimeste ohumärkide ilmnemisel tuleks mõelda, mida ette võtta, et haiguse arengut pidurdada. Võimalusi on mitmeid – tervislikum toiduvalik, hoida end füüsiliselt aktiivsena, lõpetada suitsetamine, magada öötundidel piisavalt jne. «Meie juurde jõuavad patsiendid aga siis, kui haigus on kaugele arenenud, tekkinud vaskulaarsed diabeedi kaugtüsistused, mis elukvaliteeti kõvasti alla viivad,» tõdes Jakovlev.
Ida-Tallinna keskhaiglas asuvas endokrinoloogiakeskuses on diabeetikutel võimalik saada konsultatsiooni ning õpetust haigusega elamiseks nii arstide kui diabeediõe vastuvõtul. Polikliiniku osas paiknev diabeetikutele mõeldud jalaravikabinet pakub tõhusat abi jalgade eest hoolitsemisel ning on ravikindlustatud diabeetikutele saatekirja alusel tasuta. Abi ja toetust saavad ka need, kel rasedusaegne diabeet.
Veresoontekirurg Veronika Palmiste sõnul on patsientide heaolu nimel jõud ühendanud lisaks endokrinoloogile silmade, neerude, veresoonte, südame ja erinevate taastumisprotsessidega tegelevad arstid-õed. Selleks, et olla kursis parimate ravivõimalustega, täiendatakse end ning tehakse koostööd kolleegidega nii kodu- kui välismaal. Näiteks on head suhted Rootsi Karolinska Ülikooli Haiglaga, kellega koos püütakse saada ülevaadet, kui palju täpselt Eestis aastas diabeedi tüsistusena patsiendid jala kaotavad ning kuidas seda kohutavat numbrit vähendada.
«Autonoomsus on üks inimõigustest. Jäsemete kaotus verevarustuse häire tõttu takistab autonoomsuse säilitamist – võimalust iseenda eest hoolitseda. Seetõttu on diabeedi puhul ka väike jalavill tähtis ning vajab kõrgendatud tähelepanu – on ju teada fakt, et sellest võib alguse saada gangreen,» ütles dr Palmiste.
2014. aastal tehti Ida-Tallinna Keskhaigla endokrinoloogiakeskuses 15 914 arsti visiiti ja 3904 õe visiiti. Haiglaravi pakkusime 464-le patsiendile, neist 229 olid teist tüüpi diabeediga patsiendid ja ülejäänud esimest tüüpi diabeediga patsiendid.