Tipponkoloog: haiged ootavad meilt rohkem, kui anda suudame

FOTO: SCANPIX

Eesti tipponkoloogi doktor Hele Everausi arvates on multidistsiplinaarse ravi tagamine tahtmises - praegu ei käi raha haigega kaasas, vaid läheb lepingutega sinna, kuhu see määratakse.

«Vähi puhul on vähem pööratud tähelepanu sellele, et ükski kasvaja ei arene inimesest väljaspool, vaid on otseselt seotud oma peremeesorganismiga,» rääkis Hele Everaus vähiravifondi «Kingitud elu» konverentsil «Pahategevus tõmbab rohkem kui heategevus. Kuidas muuta ühiskond omakasupüüdlikust kaasaelavaks?».

Kasvaja puhul on tegu tõsise ja salakavala vaenlasega. Kuigi inimkond on haigusest teadlik juba 3000 aastat, siis ei osata endiselt kõiki vähirakke ravimitega hävitada ning inimesed ootavad arstidelt rohkem, kui nad anda suudavad. «Vähi tüvirakkude mittehävitamine on nagu võilille maast ilma juureta välja tirimine – varsti on seal uus lill,» lisas Everaus. Vajalik on süsteemne lähenemine ning tervikut on vaja osata näha koostegevuses.

«Et meditsiin oleks tõeliselt ennustav, peame pöörduma geenidesse – seal on kohe näha, millist infot inimene kannab,» sõnas parim noorteadlane, geneetik Lili Milani. Praegu võtab ühe inimese DNA järjestamine aega kaks päeva ja maksab umbes 1000 dollarit. Kui DNA järjestamise protsess ka Eestis käima saada, tooks see Milani arvates kaasa palju edulugusid.

«Geenivaramu peab oluliseks, et informatsioon DNA-analüüsi kohta jõuaks inimeseni läbi perearsti ja nõustamise. See peaks liikuma õiget teed pidi inimesteni, mitte vaid nendele, kellel on raha,» lisas Milani.

Geneetilise riski määramine on oluline osa personaalmeditsiinis. Risk tõuseb vanusega, kehakaaluga, ebatervisliku elustiiliga. «Suur osa on mõistmisel – inimesele on vaja seletada, milline tegevus tema tervist mõjutab,» lisas Milani. Riski määramine teeks võimalikuks kõrge geneetilise riskiga isikute kutsumise sõeluuringutele varasemas eas ning madalama riskiga isikute kutsumise kõrgemas eas.

Tagasi üles