Rinnavähi skriinimise efektiivsus sattus tule alla

Sõeluuringul võib avastada vähi aastaid enne raskete sümptomite teket. Foto: SCANPIX

Viimase paari nädala jooksul on nii välismeedias kui ka Eesti ajakirjanduses tekkinud diskussioon mammograafia efektiivsuse teemal, aluseks vastuolulised andmed, mille kohaselt toob skriinimine kaasa ülediagnoosimist.

Ameerika vähiliit avaldas hiljuti uuendatud ravijuhised, kus keskmise rinnavähki haigestumise riskiga naistel soovitatakse alustada mammogrammide tegemist 45-aastaselt, jätkata seda korra aastas kuni 54. eluaastani ning seejärel üle ühe aasta nii kaua, kuni nad on terved ja neil on tõenäosus elada järgmised kümme aastat, vahendab meditsiiniuudiste portaal Med24.

Samas on juhistes öeldud, et naistele vanuses 40 kuni 44 tuleb tagada võimalus alustada soovi korral iga-aastast mammograafilist sõeluuringut ning enamikule kõrge riskiga naistest soovitatakse alustada skriiningut 30-aastaselt ja jätkata, kuni naine on heas tervises. Varem soovitas Ameerika vähiliit mammogrammide tegemist ja kliinilisi rindade läbivaatlusi alates 40. eluaastast igal aastal. Ka on juhistes on märgitud, et mammograafia ei ole täiuslik meetod ja et sellest saadav kasu on nooremate naiste puhul väiksem.

Põhja-Eesti regionaalhaigla radioloog Maret Talk märkis, et Ameerika vähiliidu soovitustest rääkides on kohane meenutada, et Eestis on rinnavähiga tegelemisel palju ära teha ning oma arengutasemelt on Eesti olukorras, kus mammograafilisi sõeluuringuid on vaja intensiivistada. «Rinnavähi elulemus ja suremus on Eestis tunduvalt kehvem kui USAs ja arenenud Euroopa riikides – paljuski rinnavähi hilise avastamise tõttu,» selgitas radioloog.

Sõltumata east ei soovita Ameerika vähiliit enam rinnaanomaaliata naiste kliinilisi rindade läbivaatlusi, mille käigus arstid ja õed palpeerivad rinnas võimalikke tükke. «Ent juhistes on rõhutatud, et naised peaksid teadma, kuidas nende rinnad välja näevad ja kuidas need katsudes tunduvad ning oma arstile teada andma kohe, kui midagi on muutunud,» märkis Talk, lisades siinjuures, et nooremate naiste seas on näiteks tiheda rinnakoega naisi rohkem, mistõttu on ka haiguse avastamise tõenäosus madalam.

Põhjalikult on mammograafia sõeluuringu vastuolulisi aspekte ja neid viimatisi uuringuid, mis seavad selle efektiivsusele küsimärgi, analüüsitud S.W.Duffy artiklis. Järeldus on Maret Talgi sõnul ühene – tõenduspõhised andmed kinnitavad, et uuringutest saadud kasu varase avastamise näol kaalub kindlalt üles sõeluuringutega kaasaskäiva võimaliku kahju.

Refeeritud artiklit saab täismahus lugeda meditsiiniuudiste portaalist Med24.