Värska sanatooriumi peaarsti Peeter Kudu sõnul on saun hea igal juhul ja vastunäidustusi saunas käimisele on vähe. Päris ravivahendina kasutatakse saunatamist näiteks kõrgvererõhktõve puhul, sest sooja ja külma vaheldumine treenib veresooni.
Saun aitab ravida kõrget vererõhku
10. november 2010, 08:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samas tõi Kudu välja, et sauna ei tasuks minna juhul, kui inimesel on südamepuudulikkus niivõrd tugev, et tal on niisamagi raske olla – kuumas istumine muudaks olemise veelgi raskemaks.
Soovituslik lavaloleku aeg võiks jääde viie ja kümne minuti vahele. «Üldiselt soovitatakse lavale minna mitu korda, istuda ära oma viis kuni kümme minutit, siis jahutada ja lõpus ka kindlasti jahutada,» soovitas Kudu.
Selline kuuma ja külma vaheldumine treenibki nahaaluseid veresooni – külmas need ahenevad ja kuumas jälle laienevad, millest on abi vererõhule.
«Hingamisteedele on iseenesest paremad sellised saunad, kus on niiskust rohkem. Väga kuiv õhk ei ole hea, aga niiske õhk aitab hingamisteede haiguste puhul röga välja tuua,» lisas tohter.