Neuroloogide sõnul on keelteoskusel seniarvatust suurem mõju Alzheimeri tõve tekkele.
Kahe keele oskamine aitab Alzheimeri teket edasi lükata
Kanadas tehtud uuring näitas, et kahe keele oskamine ja nende pidev kasutamine aitab Alzheimeri teket edasi lükata vähemalt viie aasta võrra, kirjutab sciencedaily.com.
Teadlased uurisid 211 patsienti, kellel oli Alzheimer diagnoositud ajavahemikul 2007 – 2009. Tehti kindlaks, millal patsiendil haiguse esmased sümptomid ilmnesid, millal haigus diagnoositi ning taustategurid nagu patsientide amet ja keelteoskus.
102 patsienti oskas ja kasutas nii inglise- kui ka prantsuse keelt, 109 vaid inglise keelt.
Tulemused näitasid, et kahte keelt kasutavatel inimestel algas Alzheimer keskmiselt viis aastat hiljem kui ühte keelt kasutavatel inimestel.
«Me ei väida, et kahe keele oskus takistaks Alzheimeri teket üldse, kuid see võib mõjutada aju selliselt, et haiguse teke lükkub edasi. Ei saa välistada, et kahe keele kõnelejate aju teatud osad suudavad mingi aja vältel kompenseerida kahjustada saanud osi,» selgitas uuringut juhtinud neuroloogiaprofessor Fergus Craik.
Uurijad rõhutasid, et elustiili ja Alzhemeri tõve tekke vahel on seos, kuid selle paremaks mõistmiseks on vaja teha lisauuringuid.
Teadlaste arvates keskendub enamik uuringutest Alzheimeri ravimite arendamisele, samas ei ole ravimitega selle haiguse ravimisel märkimisväärset edu saavutatud.
Uurijad tõdesid, et kui mõni ravim lükkaks Alzheimeri teket viie aasta võrra edasi, oleks see meditsiinis lausa sensatsioon.
Alzheimeri tõbi on aeglaselt süvenev, nõdrameelsust põhjustav närvisüsteemi haigus, mis tavaliselt algab vanemas eas.
Haigus algab mäluhäiretega. Tüüpilistel juhtudel ei suudeta uut informatsiooni omandada , säilitada ega reprodutseerida. Hilises staadiumis võib kaduma minna ka varem omandatud informatsioon.
Parandavat või profülaktilist ravi pole, kuid praegu kasutusel olevate ravimitega saab sümptomeid leevendada. Vaimne allakäik pidurdub ainult ravimi võtmise ajal.