Tasub teada - mis on Addisoni tõbi, mida põeb Stig Rästa

Laulja Stig Rästa. Foto: Mihkel Maripuu

Tuntud muusik Stig Rästa tunnistas «Pealtnägijale» antud intervjuus, et põeb Addisoni tõbe, mistõttu peab ta kolm korda päevas tarvitama ravimeid.

Neerupealiste puudulikkuse puhul ei tooda neerupealised piisavalt neerupealiste hormoone ja kui haiguse põhjus on neerupealistes, nimetatakse seda haigust Addisoni tõveks, kirjutab portaal inimene.ee

Addisoni tõve korral tekib terve hulk haigusilminguid, mis võivad esineda ka väga paljude teiste haiguste puhul - kaalulangus, vedelikupuudus, oksendamine jne. Iseloomulikeks muutusteks on naha ja limaskestade värvumine pruuniks.

Addisoni tõbi on kõige sagedamini tingitud autoimmuunsest protsessist. Haigus on suhteliselt harv, esinedes sagedusega ca 4:100 000. Soolisi ega ealisi erinevusi ei ole.

Addisoni tõve puhul tekivad ilmingud siis, kui 90 protsenti neerupealistest on kahjustatud.

Neerupealisi võivad kahjustada 80 protsendil juhtudest autoimmuunprotsessid (organismis tekivad neerupealisi ründavad autoantikehad ehk vastuained), 20 protsendil juhtudest tuberkuloos ning harvadel juhtudel mõnes teises organis paikneva pahaloomulise kasvaja siirded ehk metastaasid neerupealistes.

Neerupealiste puudulikkuse ravi seisneb puuduvate hormoonide asendamises. Addisoni tõve puhul tuleb asendada nii kortisooli kui aldosterooni, sekundaarse puudulikkuse puhul piisab tavaliselt ainult kortisooli asendamisest.

Arvestama peab loomulikku hormoonide tootmise rütmi, manustades 2/3 doosi hommikul ja 1/3 õhtul.

Igasuguse koormuse ja stressi puhul (operatsioonid, infektsioonhaigused, emotsionaalne stress, ületöötamine, intensiivne kehaline treening) tuleb kortisooni päevast doosi tõsta sõltuvalt situatsioonist 2-5 korda.

Asendusteraapia on tavaliselt eluaegne, seega on oluline regulaarne ja adekvaatne tablettide võtmine. Neerupealiste puudulikkust ei ole võimalik ennetada.