WHO ekspert: Eesti on ravijuhendite vallas eeskujuks paljudele riikidele

Eesti on lühikese aja jooksul koostanud viis kvaliteetset ravijuhendit arstidele Foto: SCANPIX

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) eksperdi Suzanne Hill’i hinnangul on Eesti teinud lühikese aja jooksul ära väga suure töö.

«Tegelikult oli Eestis käsiraamat olemas juba viis-kuus aastat varem, kuid vähesed teadsid, kuidas seda kasutada,» ütles Hill Med24-le antud intervjuus. «Ühel hetkel jõudsid haigekassa ja Tartu ülikool tõdemuseni, et käsiraamat on aegunud ega vasta parimale rahvusvahelisele tavale. Siis töötasime kahe aasta jooksul välja uue käsiraamatu, samuti toimus palju koolitusi selle kohta, kuidas seda kasutada. Alates sellest ajast on väljatöötamisel 15 ravijuhendit. Ma arvan, et kolm või neli on valmis ning see on suurepärane tulemus nii lühikese aja jooksul.»

Hill toob välja, et Eesti on selle saavutusega eeskujuks paljudele teistele riikidele: «Meile WHOs on see väga oluline mudel selle kohta, kuidas riigid saavad liikuda tõenduspõhise meditsiini ja arstiabi poole, ilma et sellega peaks tegelema 500 inimest.»

«On väga oluline aru saada, et ravijuhendite järgimine ei ole arstidele otseselt kohustuslik. Arstid peavad teadma juhenditest ja nende sisust, nii et nad saavad patsiendiga võimalusi arutada, kuna tegemist on parimate ravialternatiivide kokkuvõttega. Tõsi, kui seal on tugevad soovitused, siis peaks enamik patsiente saama seal välja toodud ravi ja sellest loobumine peab olema selgelt põhjendatud,» toonitas Hill.

Üldjuhul teeb enamik arste, kes järgivad ravijuhendeid, oma patsientide suhtes sagedamini õigeid otsuseid kui arstid, kes ütlevad, et nad ei hooli ravijuhenditest: «Paljudel on ravijuhendid juba mobiiltelefonis ja nad vaatavad neid sealt – ma arvan, et see on üks järgmistest sammudest Eestis, liikuda raamatust edasi elektroonilistesse seadmetesse.»