Televisioon ja filmindus eksponeerivad psühhopaate üsna sageli, ent tegelikkuses on selliste kalduvustega vaid viis protsenti inimestest.
Fakte psühhopaatide kohta, mida sa ei teadnud
Televisioon on psühhopaatidest loonud drastilise kuvandi, mis sageli seostub Hannibal Lecteri sarnaste tegelastega, kirjutab Medical Daily. Psühhopaatia on ilmselt üks dramatiseeritumaid haigusi meelelahutusmaailmas, mille tähendust on vastavalt vajadusele muudetud ja moonutatud.
Psühhopaatia ei ole psühhiaatriline diagnoos
Tegemist on antisotsiaalse käitumishäire ühe vormiga, mitte psühhiaatrilise vaimse haigusega. Teadlased on vaielnud nende terminite kattuvuse üle ning ühese definitsioonini pole jõutud, ent levinumad ilmingud psühhopaatia puhul on empaatiavõime ja süütunde puudumine, isekus ja ebatavaline sarm, mida kasutatakse teistega manipuleerimiseks.
Psühhopaat ei ole sotsiopaat
Mõlema seisundi puhul on inimesel raske eristada lubatut lubamatust, ent enda tegude tajumine on erinev. Lihtsustatult võib öelda, et psühhopaat ei tunne süümepiinu, samas kui sotsiopaati iseloomustab nn südametunnistuse olemasolu. Lisaks on psühhopaadid osavamad suhtlejad ja teesklejad, samas kui sotsipaadid käituvad seltskonnas pigem äkiliste ja impulsiivsetena.
Psühhopaadid pole alati vägivaldsed
Meelelahutusmaailmas on selle haiguse sünonüümiks enamasti mõni hullumeelne mõrvar, ent tegelikkuses see nii ei ole. Sellise inimese põhilised iseloomujooned on isekus ja manipuleerimine, mitte vägivaldsus. Psühhopaadid on näiteks väga edukad äri- ja müügimaailmas, samuti juura valdkonnas...
...ent paljud neist on vanglas
Kõik psühhopaadid ei ole vägivaldsed, ent paljud vägivallatsejad on psühhopaadid. Erinevate uuringute andmetel on 50 kuni 80 protsenti kinnipeetavatest antisotsiaalse käitumishäirega ja/või psühhopaatilised. Lisaks on vanglas suurem tõenäosus psühhopaatiliste kalduvuste avaldumiseks, mis võib samuti antud protsenti tõsta.
Naistel ja meestel avaldub see erinevalt
Psühhopaatia uurimisel on seni kasutatud peamiselt vanglates viibivaid mehi, seega andmed sama haigust põdevate naiste kohta ei ole nii täielikud. Ent väheste läbiviidud uuringute põhjal selgub, et naistel avaldub psühhopaatia väga sageli samade käitumisviisidena nagu teised vaimsed haigused. Arvatakse, et sel põhjusel on naistel psühhopaatiat ka raskem diagnoosida ning selle esinemissagedus statistikas jääb seetõttu madalaks.
Ajustruktuur võib rolli mängida
Psühhopaatia kujunemist mõjutab aju otsmikuosas asuv paarisstruktuur Amygdala, mis vastutab emotsioonide, ärevuse ja otsuste kontrollimise eest. Tõsise käitumishäirega ja psühhopaatiliste kalduvustega inimestel on see ajupiirkond väiksem ja/või deformeerunud.