/nginx/o/2010/11/10/464364t1hdb67.jpg)
Uus haiglate infosüsteem pakub patsientidele ennekuulmatuid diagnoose, nagu näiteks kopsuhaigus säärepiirkonnas ja rippkäsi vaagnaluus. Sotsiaalministeerium tunnistab viga.
Haiglate uus infosüsteem pakub enneolematuid diagnoose
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See on päris hea nali,» ütleb Eesti Reumatoloogia Seltsi esimees ja Ida-Tallinna keskhaigla reumatoloog Tõnu Peets. Samas on Peetsi sõnul kahetsusväärne ja lausa traagiline, et haiglate ametlik infosüsteem sellist nalja pakub, ja et sotsiaalministeerium pole viga ligi poole aasta jooksul parandada suutnud.
Tragikoomilised juhtumid puudutavad haiglate infosüsteemi ESTER, mida kasutavad praegu 20 haiglat, neist suurim on Ida-Tallinna keskhaigla.
Kus haigus paikneb?
Peets selgitas, et igal haigusel on oma numbrikood ja sealses programmis kasutatakse rahvusvahelisi haiguste klassifikaatori numbreid. Nii näiteks tähistab haiguse kood M17.0 mõlema põlveliigese artroosi ehk kulumust.
Suvel võttis sotsiaalministeerium kasutusele uue ja täiendatud haiguste klassifikaatori variandi. Lisaks haigusele võimaldab täiendatud süsteem lisada reumaatiliste haiguste peatükis ka tähise, kus vastav haigus patsiendi kehal paikneb. «Tervishoiubürokraatia on jõudnud sellega täiesti uuele tasemele,» märgib Peets. Elektroonilises haiguste menüüs ilmuvad kõik need diagnoosid nähtavale ja arstil tuleb seda kerida nagu tapeeti.
Diagnooside loend on arstide igapäevane töövahend ja õige diagnoosi leidmiseks tuleb see sageli otsast lõpuni läbi kerida. «Nüüd on see peaaegu võimatu, sest Eesti meditsiinibürokraadi sõnamulinat on terve rippmenüü täis,» sõnas Peets.
Veider monstrum
Ja midagi polekski viltu, kui haigus ja selle asukoht oleksid kooskõlas, kuid paraku on uues täiendatud haiguste koodide versioonis tekkinud palju huvitavaid diagnoose, mis panevad kulme kergitama.
Teiste seas võib leida näiteks reumatoidse kopsuhaiguse sääre piirkonnas, rippkäe vaagna piirkonnas, lampjala õlavarre piirkonnas, kanna moonutised õla piirkonnas, plõksuva sõrme reie piirkonnas, kaelalülide haiguse ristluupiirkonnas ning istmikunärvi põletiku kaelapiirkonnas.
«Tulemus on ennekuulmatult jabur,» kommenteerib Peets. Lisaks valede piirkondade pakkumisele ei ole reumaatiliste haiguste peatüki muutja Peetsi sõnul teadnud ka seda, et sääre, õlavarre ja reie piirkonnas tegelikult liigeseid polegi.
«Täiendaja on olnud mitte ainult täielik meditsiinivõhik, vaid erakordselt fantaasiarikas inimene,» leiab Peets.
Reumatoloogi sõnul on kahetsusväärne ka see, et sotsiaalministeerium ei kaasanud uue süsteemi väljaarendamiseks vastava eriala spetsialiste, kes peavad uusi diagnoose oma igapäevatöös rakendama.
«Kunagine tervishoiuministeerium kasutas tõhusalt arstidest erialanõunikke, aga sotsiaalministeeriumi mittemeedikutest ametnikud elavad ilmselt usus, et saavad ise hakkama,» märgib arst. Tulemus on tema sõnul näha.
«Sotsiaalministeeriumi Suur Klassifitseerija näib kujutlevat inimest lülijalgse olendina, kelle kehast punguvad suvalistest kohtadest välja jäsemed, sõrmed ja varbad; kael ja ristluu on ühesugused ning pead ja tagumikku saab vististi kasutada vaheldumisi samal otstarbel,» teeb Peets ülevaate monstrumist, kellelt saab uudisdiagnoose leida.
«Aga kujutlege, kui mõni arst kogemata panebki sellise «täiendatud» diagnoosi ja kirurg hakkabki opereerima ishiast ehk istmikunärvi haigust kaelapiirkonnas?» tõstatab Peets küsimuse.
Kommentaar
Pille Kink
sotsiaalministeeriumi e-tervise osakonna juhataja kohusetäitja
Oleme probleemist teadlikud ja viga on suunatud infotehnoloogidele parandamiseks. Peame tunnistama, et paranduse tegemine on viibinud lubamatult kaua.
2010. aasta kevadel kontrollisid haigekassa ja sotsiaalministeeriumi spetsialistid rahvusvahelist haiguste klassifikatsiooni (RHK) versiooni, mille tulemusena tehti Tartu Ülikooli kliinikumi ettepanekul mitmeid muudatusi. Meil on väga kahju, et avaldatud versiooni tekkis muudatustejärgselt vigu.
RHK esmase publitseerimise eelselt tehti koostööd erialaseltsidega. Seega ei vasta tõele väide, et erialaspetsialistidega ei tehta koostööd. Konkreetne viga tulenes tehnilistest asjaoludest (teatud taseme koodid on automaatselt seotud koodidega, millega nad ei peaks seotud olema).