/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
/nginx/o/2015/11/18/4710399t1hc97f.jpg)
Igal aastal esineb Eestis juhtumeid, mil naine ei ole peaaegu kuni sünnituse alguseni rasedusest teadlik. Sel puhul võib raseduse lõppfaasis töötamine mõjutada sünnitushüvitise suurust.
Tasub teada: kuidas mõjutab hiline rasedusest teadasaamine toetuste saamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Perehüvitiste maksmine ei sõltu sellest, millal tulevane ema ennast rasedana arvele võtab, sest peretoetusi makstakse lapse sünnikuupäevast alates,» rääkis sotsiaalkindlustusameti kommunikatsiooninõunik Regina Salmu.
Haigekassa poolt makstava sünnitushüvitise suurus töötaval naisel sõltub Salmu sõnul sellest, millal jääb naine rasedus- ja sünnituspuhkusele. Rasedus- ja sünnituspuhkusele on võimalik jääda 30–70 päeva enne eeldatavat sünnitamise kuupäeva (30.–36. rasedusnädalal).
«Kui naine jääb rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 30 päeva enne eeldatavat sünnituskuupäeva, on tal õigus saada sünnitushüvitist 140 päeva eest. Jäädes sünnituspuhkusele hiljem, peab arst või ämmaemand vähendama vastavalt ka sünnituslehe kestust, seega kahaneb hüvitis nende päevade võrra, mille arvelt hiljem sünnituslehele jäädi» kirjeldas Salmu.
Vanemahüvitise maksmist alustatakse sünnitus- või lapsendamishüvitisele õigust andva sünnitus- või lapsendamislehe lõpupäevale järgneval päeval ning hüvitis määratakse hüvitisele õiguse tekkimise päevast arvates 435 päevaks. Kui lapse emal ei olnud õigust sünnitushüvitisele, siis makstakse vanemahüvitist lapse sünnist kuni tema 18 kuu vanuseks saamiseni.