Vaata, mis paneb Eesti elanikke enim muretsema

Maiken Mägi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Mure oma tervise pärast tõusnud Eesti elanike seas esikohale, selgus tarbijate kindlustunnet ja ostukavatsusi mõõtvast Nielseni uuringust.

Baltikumi elanikud tunnevad kõige enam muret oma tervise pärast – 33 protsenti eestlastest, 29 lätlastest ja 41 leedulastest muretsevad oma tervise pärast. Võrreldes eelmise kvartaliga on tõusnud eestlaste ebakindlus oma töökoha suhtes – eelmises kvartalis oli see näitaja 10 protsenti ja kolmandas kvartalis 15 protsenti. Samas on veidi langenud mure hariduse ning töö- ja eraelu tasakaalu pärast.

Majanduse pärast muretseb 28 protsenti eestlastest (eelmisel aastal samal ajal oli see näitaja 35 ja 2013. aastal 33 protsenti). «Üldine riigi majanduse käekäik on eestlastele olnud üks peamisi murekohti,» ütles Kurisoo. Teistes Balti riikides on esikohal olnud pigem isikliku eluga seotud küsimused (tervis, kodukulud, laste haridus). Viimases kvartalis on ka eestlaste mure majanduse pärast vähenenud ning tervis tõusnud esikohale.

56 protsenti Eesti elanikest usub, et riigi majandus on languses. Lätis ja Leedus on need näitajad vastavalt 70 ja 46 protsenti. Enda finantsseisu hindavad järgmise aasta jooksul heaks või väga heaks 38 protsenti eestlastest, 42 lätlastest ja 51 leedulastest. Kolmandik eestlastest usub, et nende väljavaated tööturul on järgmise 12 kuu jooksul head või väga head.

Säästmiskavatsused ei ole viimase aasta jooksul oluliselt muutunud – pooled vastanutest nendivad, et on hakanud rohkem säästma. Majapidamiskuludelt kokku hoidmiseks säästavad eestlased raha koduväliste meelelahutustegevuste arvelt (56 protsenti), samuti odavamaid toiduaineid ostes (54 protsenti), vähem uusi riideid ostes (50 protsenti) ja uute kodumasinate ostu edasi lükates (44 protsenti). Lisaks sellele lükkas 42 protsenti edasi tehnoloogiavidinate uuendamist, 20 protsenti kasutab enda sõnul vähem autot ja 25 protsenti ostab senisest soodsamaid alkoholibrände.

Mure sõja pärast on eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes langenud viis korda – Eestis on see näitaja 10 ja eelmisel aastal oli see 21 protsenti. Mure immigratsiooni pärast on aga eelmise aastaga võrreldes Eestis tõusnud ühelt protsendilt kümnele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles