Arst selgitab, kas HIV tähendab automaatselt AIDSi

LTKH nakkuskliiniku nakkushaiguste arst dr Marika Raukas Foto: Marina Pushkar/Postimees

Rahvasuus lähevad terminid HIV ja AIDS tihti segamini, mistõttu palusime Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliiniku arstil Marika Raukasel teemasse selgust tuua.

«AIDS on lihtsalt HIV infektsiooni viimane lõpp-staadium,» selgitas dr Raukas. «Üldiselt välditakse meditsiinis AIDSi väljendit, see on rohkem rahvakeelne vorm HIV infektsioonile. Tänapäevaste ravivõimaluste juures reeglina AIDS välja ei kujunegi: tegemist HIV positiivse isikuga, kroonilise haigega, kellel on viirus organismis.»

Haigus levib arsti sõnul üsna juhuslikult: «Selleks tuleb olla vales kohas, valel ajal ning teha valesid asju.» Samuti meenutab dr Raukas, et haiguse eest pole kaitstud keegi: «Oluline on see, et isik, kes saab korralikult viirusevastast ravi, suudab teisi nakatada kordi väiksema tõenäosusega. See avastus oli 2011 aasta olulisim teadussaavutus. Seega ravisaavate paaride seas on nakatumine palju madalam.»

«HI viirusest kujuneb AIDS juhul, kui viirusekandja ennast ei ravi,» jätkas dr Raukas. «Tänapäeval on HIV vastu kasutatavad ravimid olemas, need on ääretult efektiivsed ja nende pideval järjekindlal kasutamisel  eeldatakse, et HIV positiivse isiku eluiga pole lühem kui HIV negatiivsetel.»  

Arsti sõnul on jätkuvalt levinuim valehoiak see, kui inimene usub, et temaga seda ei juhtu, kuna ta on korralik: «Praeguseks ei ole Eestis tegemist narkomaanide  ja  homoseksuaalsete isikute haigusega. Ning kuigi nende seas on samuti uusi nakatunuid, siis nakatuvad viimasel ajal enamasti just üle 30 aasta vanused tavakodanikud, kes pole narkootikume kasutanud ning on heteroseksuaalsed.»

Väärarusaam haigestunute seas olevat arvamus, et ravimid kahjustavad tervist, mis ei pea paika.

«HIV analüüsi tegemine peaks olema sama loomulik kui näiteks kolesterooli ja veresuhkru kontroll.  Igaüks võib paluda oma perearstil või erialaarstil  HIV analüüsi võtta, võib käia anonüümsetes kabinettides, tehtavatel kampaaniatel, kus iganes,» loetles dr Raukas paljusid võimalusi.

HIV positiivsetega tegeletakse Eestis ka juhul, kui neil pole ravikindlustust. «Kõiki HIV positiivseid patsiente ravitakse, võetakse analüüse  hoolimata sellest kas neil on kindlustus või mitte. Viirusevastased ravimid, mida määrab nakkushaiguste arst, on riigi poolt tasuta. Kuna ravi on eluaegne, siis ka tehtav kontroll nakkushaiguste arsti juures on neile garanteeritud.»

Dr Raukas märgib ka, et HIV infektsioon on praeguseks  krooniline haigus, mida hoitakse kontrolli all ravimitega, ent lõplikku ravi veel pole.