Narva arst: narkomaanid ei taha HIVist paraneda

Maiken Mägi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Eestis on HI-viirus võtnud väikse riigi kohta epideemia mõõtmed, kuid sellega võitlemiseks on lisaks ennetustööle oluline inimeste enda teadlikkus ja huvi haiguse vältimise vastu.

Kui Eestis on ligikaudu 3000 patsienti HIV-ravil, siis kuni 6000 pole oma haigusest üldse teadlikud või teavad sellest, kuid ei käi ravil. Üldlevinud arvamuseks on see, et HI-viirust kannavad süstivad narkomaanid, prostituudid jm, kuid Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskliiniku juhataja dr Kai Zilmeri sõnul on täna riskirühmaks üle 30-aastased normaalsetest peredest heteroseksuaalsed inimesed, kes olid ühtlasi riskirühmaks ka sajandi alguses – nüüd on toona testimata inimesed saanud vanemaks.

Zilmer selgitas tänasel HIV-teemalisel ümarlaual, et peamisteks probleemideks seoses HIV-epideemiaga on vähene testimine, liiga hilja arsti juurde jõudmine, ravi alguse hilinemine ning ravikuulekuse probleem süstivatel narkomaanidel, kes eelkõige kipuvad ravi pooleli jätma. Lisaks on tugev murekoht see, et inimesed taha probleemi endale teadvustada.

«Me oleme Eestis HIVi leviku tõkestamiseks samme astunud, kuid ilmselgelt oleme teinud liiga vähe ning keskendunud tolleaegsetele riskirühmadele, unustades ära teised grupid,» ütles sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Anna-Liisa Pääsukene. Ta lisas, et seda viga ei tohi uuesti teha, et suunata kogu ennetus üle 30 aasta vanustele koduperenaistele, vaid peab jätkama teavitustööga ka noorte ja narkomaanide seas.

Narva linnaarsti dr Andrei Antonovi sõnul pakutakse testimisvõimalust kõigile 16-45-vanustele inimestele, kes satuvad ravile Narva haiglasse ning suur osa HIV-positiivsetest seeläbi ka avastatakse. Antonovi väitel ei tunneta üle 30-aastased probleemi ega tea, et see puudutab neid. «Teine küsimus on selles, kuidas muuta süstivate vene narkomaanide psühholoogiat – näiteks üks noormees küsis, et millal küll saan aidsi kätte ning saan pensionile minna,» rääkis ta. Seega ei huvita narkomaane nende tervis ning viirusekandjatel on pigem soov olla haige, et ei peaks tööle minema.

Zilmeri sõnul kiputakse ka ise otsustama, millal ravi enesetunde paranemise tõttu katki jätta ning millal jätkata. «Narkomaanide elurütm pole järjepidev ning nad unustavad või jätavad meelega ravi pooleli. Kui ravi mõneks ajaks katki jätta, siis muutub viirus resistentseks ega allu enam ravimitele,» kirjeldas ta.

Testimine ei ole aga Zilmeri arvates inimestele probleem, sest tegelikult on selle vastu ikkagi huvi. Seksuaaltervise kliiniku günekoloogi Mairi Kaha kogemus näitab, et testi tegemist pakutakse vähe. «Kui mina pakun, siis väidavad patsiendid, et neilt pole seda kunagi varem küsitud. Kogemus on sama, et patsiendid ei ütle sellele ära,» rääkis ta.  

Järveotsa perearstikeskuse arst Evelin Raie eeldas, et inimesed pole võibolla valmis selleks, et perearst testimisvõimalust pakub. «Mõni ütles seepeale, et kas teete nalja - minu abikaasa on õpetaja ning meie peres pole seda haigust,» kirjeldas ta ning lisas, et see sõnum on vaja viia laiema üldsuseni, sest igaüks võib olla HIV-positiivne.

Kaha lisas, et väga head ennetustööd on Eestis tehtud just noortega, sest HIV esmajuhtude arv on nende puhul langenud. Positiivne on tema sõnul ka see, et noorte hulgas on olulisena teadvustatud kondoomi kasutamine. «Usun, et suure tõenäosusega on pärast 30. eluaastat kondoom unustatud, kuid loodan väga, et noortel,  keda me praegu kasvatame, ei kao mõistus ära,» avaldas ta.

Pääsukese väitel pole teadlikkuse viimine laiemalt tervishoiusüsteemi väga lihtne olnud. «Ükski määrus iseenesest inimesi testima ei hakka. On oluline, et inimesed nii tervishoiusüsteemis kui ka mujal teadvustaksid, et ise peab seda tegema,» ütles ta.

2016. aastaks taotletud ravimitele kuluv summa ulatub Pääsukese sõnul üle 14 miljoni euro. «Riigi eesmärk on saada võimalikult paljud ravile, kuid riigi eelarve pole kummist ega veni lõpmatuseni. Kui arstid tahavad pakkuda patsientidele võimalikult lihtsat ja parimat raviskeemi, tuleb tegelikult läbi arutada, mida on riigi kui ka patsiendi seisukohast võimalik pakkuda,» ütles ta.

Ravivõimalused pole aga sealjuures laitmist väärt. «Julgen öelda et HI-viiruse spetsiifiline ravi on Eestis sama heal tasemel kui kõrgelt arenenud riikides,» ütles Zilmer.  

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles