Valust saab lahti süsihappegaasiga

Pärast süsti võib patsiendil tekkida süsti tegemise kohas põletustunne, surve või surin. Foto: Ants Liigus/Pärnu Postimees

Karboksüteraapia ehk süsihappegaasisüstid on ravimeetod, mille käigus süstitakse süsihappegaasi naha alla. Esialgu ainsana Eesti sanatooriumidest tehakse neid protseduure Toila spaahotellis.

«Süsihappegaas mõjub süstimise kohas umbes viis minutit, seejärel tasapisi imendub ning väljutatakse siis täielikult neerude ja kopsude kaudu. Veresoonte ja rakkude aktiivne töö sellega aga ei lõpe: jätkub aktiivne hapniku transportimine, kollageeni süntees ja rasva lahustumine,» selgitas Põhjarannikule doktor Tatjana Ilves. Ta kinnitas, et karboksüteraapia ei tekita kõrvaltoimeid ega tüsistusi. Protseduuride arv varieerub olenevalt probleemi olemusest − vaja võib minna 3-12 seanssi. Ühe protseduuriga viiakse organismi umbes 200 ml gaasi.

Viies naha alla kindla doosi süsinikdioksiidi, võimendatakse hapnikunälga kunstlikult ühes piirkonnas lühikese aja jooksul. Sellele reageerides hakkab organism tööle aktiivsemas tempos ning erütrotsüüdid asuvad ruttu tööle, et liigne süsinik organismist võimalikult kiiresti välja viia ning  süsihappegaasi järele kiirustades toovad endaga kaasa suurel hulgal hapnikku.

Pikemalt loe karboksüteraapia kohta Põhjarannikust.