Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Eestlaste hinge tervis pigem paraneb

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Merilin Mändmaa, Tiina Rekand
Copy
Paradoksaalsel kombel esineb inimestel järsku meeleolulangust nii sügisesel vähese valguse ajal kui ka ereda suvepäikese all.
Paradoksaalsel kombel esineb inimestel järsku meeleolulangust nii sügisesel vähese valguse ajal kui ka ereda suvepäikese all. Foto: Liis Treimann / Postimees

Viimasel ajal kadunud meeste juhtumeid on seostatud ka hingehädadega, ent psühhiaatriakliinikute juhtide kinnitusel pole tänavusügisese haiglavastuvõtu puhul midagi erakorralist. Kas vaimsete häirete avaldumine on seotud aastaaegadega?

Isegi teadlased pole selles osas seni päris ühel meelel, ehkki sügismasendusest ja kevaddepressioonist kõnelemine on tavapärane. Enesetapp ei pruugi olla psüühilise haiguse tagajärg, ehkki sageli on see siiski nii.

Tervise Arengu Instituudi andmed enesetappude kohta aastatel 2009–2014 näitavad, et konkurentsitult enim lahkuti vabatahtlikult elust hoopis suvel ehk juunis – kokku 148 korral. Järgnesid jaanuar, aprill ja august. Kõige vähem enesetappe (91) oli neil kuuel aastal aga veebruaris.

Tagasi üles