Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Raseduseaegne suitsetamine jääb lapse verre aastateks

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Raseduse ajal suitsetamine võib rikkuda lapse tervise aastateks | FOTO: Scanpix

Kui laps puutub emaüsas kokku tubakasuitsuga, võivad mürgid lapse kehasse jääda ja tema tervist mõjutada veel aastaid pärast sündi.

Teadlaste edasisest uurimistööst selgub, et sarnaseid leide võib ilmneda ka sünnieelsel kokkupuutel teiste mürkidega – kaasa arvatud vähem tuntud ainetega nagu plastmassides ja joogivees leiduvad kemikaalid ja mürkained, kirjutab Medical News Today.

Sel juhul on võimalik, et sünnieelne kokkupuude nende ainetega on seotud krooniliste haigustega nagu ülekaalulisus, südamehaigused ja autism. Uurijate sõnul  peaks see tõsiasi aitama nende haiguste kujunemist paremini mõista.

Bloombergi meditsiinikooli vaimse tervise osakonna professor ja uurimistöö peamine autor M. Daniele Fallin selgitab, miks kõnealune leid on oluline: «Vereproovi olemasolul saab esitada uurimisküsimusi, millele varem ei ole olnud võimalik vastata. Suitsetamine on üks asi, kuid kui selgub, et kokkupuutel teiste ainetega võib olla samasugune mõju, siis võib see tähendada paradigma muutust.»

Raseduse ajal suitsetamine jätab lapse verre nn epigeneetilise mälu ehk epigeneetilise allkirja. Viimati tehtud uurimistöös käsitleti seda teemat põhjalikumalt. 531-lt koolieelikult USAs võeti vereproov ja intervjueeriti nende emasid, et saada teada, kas ema on suitsetanud ajal, mil oli rase. Nad uurisid laste vereproovides 26 epigeneetilist märgist ja leidsid, et 81 protsendil juhtudest sai nende põhjal öelda, kas ema on raseduse ajal suitsetanud või mitte.

Tegemist on esimese uurimistööga, milles näidatakse, et ema suitsetamisega seotud epigeneetiline mälu võib jääda lapse verre isegi viieks aastaks pärast sündi.

Teadlased tõdevad, et mõnel juhul võib epigeneetiline mälu olla seotud sünnijärgse passiivse suitsetamisega, kuid see ei saa olla ainsaks põhjuseks, arvestades varasemat leidu, et epigeneetiline märgis võib ka juba nabaväädi veres olemas olla.

Uurijate hinnangul viitavad leiud suitsetamisest laiematele võimalustele. Küllaltki lihtne on emalt küsides teada saada, kas laps on puutunud enne sündi kokku tubakasuitsuga. Keerulisem on teada saada, kas laps on kokku puutunud teiste mürkidega – ema ei pruugi seda teada.

Bloombergi meditsiinikooli epidemioloogia dotsent ja uurimistöö üks juhtivaid autoreid Christine Ladd-Acosta võtab tulemused kokku järgmiselt: «Kui õnnestub leida epigeneetilisi märgiseid ka teiste keskkonnamõjude kohta, siis võivad need anda vihjeid selle kohta, kuidas sünnieelne kokkupuutumine teatud ainetega võib mõjutada inimese tervist ja elu mitukümmend aastat pärast sündi.»

Ka Jaapani uurijad soovitavad tungivalt suitsetamisele rohkem tähelepanu pöörata, sest nende teadustöö tulemused näitavad, et lastel, kes on sunnitud kasvamise ajal passiivselt suitsetama, on kaks korda suurem hammaste lagunemise risk. Näiteks neljakuuselt passiivselt suitsetanud lastel on kolmeaastaselt kõrgem hammaste lagunemise risk.

Tagasi üles