Tervishoiu suurimad kulutused moodustab jätkuvalt tööjõud

Tööjõukulud moodusavad üle poole tervishoiuasutuste väljaminekutest Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Üle poole ehk 51 protsenti tervishoiuteenuste osutajate kuludest moodustasid möödunud aastal tööjõukulud.

Tervishoiuteenuseid osutavatest asutustest lõpetas 2014. majandusaasta positiivse tulemusega 86 protsenti asutustest. Kahel eelneval aastal oli tulem positiivne 85 protsendil asutustest, vahendab Tervise arengu instituut värsket statistikat.

Võrreldes 2013. aastaga, kui miinusesse jäid kiirabi ja diagnostikaasutused, kujunes 2014. majandusaasta edukaks kõigis tervishoiuteenuse osutajate gruppides. Perearstiasutuste hulgas oli selliseid asutusi 93% (2013 - 91%), haiglatest ja kiirabiasutustest 75% (2013 – vastavalt 60%).

Kõigi tervishoiuteenuse osutajate tuludest moodustab suurima osa haigekassa rahastus, mis on jätkuvalt 67% tervishoiuteenuste rahastamisest. Haigekassa tulude olulisus oli kõige suurem perearstiasutustes (94%), kuid siin on toimunud ühe protsendipunktiline langus. Haigekassa rahastus proportsionaalne maht on jäänud samale tasemele haiglate (79%) ja õendusabiasutuste (75%) eelarves.

Kõige suurem osa haigekassa poolt tervishoiuteenuste osutamiseks eraldatud summadest läks haiglatele. Nii haiglate kui ka perearstiasutuste osatähtsus haigekassa eraldistes püsis stabiilsena vastavalt 67%-l ja 9%-l.

Tervishoiuteenuse osutajate kuludest moodustasid suurima osa tööjõukulud – ca 51%. Tööjõukulude osatähtsus kõigist tervishoiuteenuse osutajate tegevuskuludest on püsinud viimastel aastatel stabiilsena. Tööjõukulude osatähtsus tegevustuludest oli suurem kiirabi- (78%) ja õendusabiasutustes (75%) ning mõlemas asutuste grupis on toimunud 3 protsendipunktiline kasv. Väikseim on tööjõukulude osatähtsus diagnostika- (30% ) ja taastusraviasutustes (26%), viimases on toimunud isegi nelja protsendine langus võrreldes eelmise aastaga.