Palaviku alandamine paratsetamooliga ei muuda raskete haigete prognoosi

Paratsetamool parandab raskete haigete olukorda, ent palaviku alandamine ei muuda teiste haiguste prognoosi Foto: Toomas Huik

Palaviku alandamine raskelt haigetel patsientidel võib tunduda loogiline, kuna palavik põhjustab haigele organismile lisakoormust.

Samas on teada, et kõrgem temperatuur võib ergutada immuunrakkude funktsioone ning pärssida patogeenide kasvu, vahendab Med24. Värske uuring Austraalia ja Uus-Meremaa haiglates intensiivravi vajanud patsientidel püüdis paratsetamooli küsimusse selgust tuua.

Uuring hõlmas 700 patsienti palavikuga vähemalt 38°C, kes said antibakteriaalset ravi teadaoleva või kahtlustatud infektsiooni tõttu. Uuritavad randomiseeriti saama kas 1 g intravenoosset paratsetamooli või platseebot (5% dekstroosi vesilahus) iga kuue tunni järel 28 päeva jooksul või kuni toimus üks järgnevatest: palavik lahenes, patsient kirjutati intensiivraviosakonnast välja, antibakteriaalne ravi lõpetati, patsiendile tekkis vastunäidustus ravi jätkamiseks või patsient suri.

Tulemusnäitajatena jälgiti intensiivravivabu päevi randomiseerimisest 28 päeva jooksul, suremust, haiglas viibimise pikkust, palavikku ning teatud laboratoorseid näitajaid.

Leiti, et paratsetamooli saanutel oli madalam keskmine päevane maksimumtemperatuur (38,4° vs 38,6°) ja madalam keskmine päevane temperatuur (37,0° vs 37,3°). See oli ka ainus erinevus kahe grupi vahel.

Paratsetamooli kasutamine või mittekasutamine ei toonud kaasa statistiliselt olulist erinevust intensiivravil ega haiglas viibimise pikkuses, 90 päeva suremuses või laboratoorsetes näitajates.

Uuringul on kaks olulist piirangut. Esiteks oli ravi kestus võrdlemisi lühike (keskmiselt 8 annust paratsetamooli või 9 annust platseebot). Teiseks, pärast uuringuravimi lõpetamist kasutati paljudel uuritavatel paratsetamooli (30% paratsetamooli- ja 29% platseebogrupi patsientidel). Seega võivad käesoleva uuringu tulemused kehtida ainult intensiivravi varases järgus patsientide kohta.