Sotsiaalmeedia vahendusel levivad ebatavalised ning mõnikord ka tervistkahjustavad ravimeetodid nagu MMS-ravi sunnivad küsima, kas Eesti vajaks veebiarsti, kes netiavarustes toimuval silma peal hoiaks ning vajadusel ka asjatundlikku nõu annaks. Just sellist lahendust kasutab politsei, kelle palgal on kolm veebikonstaablit.
«Praktiseeriva perearstina ma saan ainult oma praktika põhjal arvata, et suur osa teemasid tuleb Facebookist ja perekoolist,» sõnas perearst Diana Ingerainen.
Perearsti arvates tuleks kõigepealt teha põhjalik analüüs patsientide hulgas ja selgitada välja sagedasemad kohad, mida külastatakse. Seejärel analüüsida liikuva info sisulist poolt ja teha siis otsus kas sekkuda ja kuidas seda mõistlik teha on.
«Kui on täpsemalt teada jututoad-veebid, siis võiks juba organiseerima veebimeediku, kes jälgiks «juttusid» ja vajadusel sekkuks,» rääkis Ingerainen. Ta on veendunud, et kindlasti peab veebimeedik olema jututoa liige ja üsna tark psühholoogilises mõttes, et jõuda oma infoga teistele «jututubalistele» üldse lähedale. «Ma olen kordi kogenud, et kui näiteks otse välja öelda, et tegemist on rumalusega, siis inimesed tõlgendavad seda hoopis solvumise või eitamisega,» tõdes arst. See aga lükkab patsiendid eemale tegema uut jututuba, kus ei ole segavaid tegelasi.
Arsti sõnul võiks sellega tegeleda sotsiaalministeerium läbi oma allasutuste – tervise arengu instituudi ja terviseameti.
Veebikonstaablil on arsti sõnul rohkem must-valgeid võimalusi, et kas on oht või kuriteo kahtlus, aga veebimeediku töö saab olema keerulisem. «Arstina pean ma tükk aega mõtlema, et kuidas patsient tõenduspõhist meditsiini kuulda võtaks, sest inimesed on ka ääretult erinevad, mõnele meeldibki otsekohesus, teine läheb selle peale «lukku»,» rääkis perearst.
Iseenese tarkust terviseküsimustes kasutavad kõik ja see ongi perearsti sõnul normaalne. «Enamus haigustest on õnneks iseparaneva kuluga, peab andma kehale-vaimule puhkust, tasakaalustatud toitu, liikumist. Küsimus on terviseteadlikkuses ja see sõltub otse sotsiaalsest keskkonnast, kus me kasvame,» tõdes meedik.
Arsti sõnul tundub talle, et tavameditsiinist keeldujate haridus on kehvem ja nii, nagu nad teevad rahaplaneerimisel viletsaid otsuseid, teevad ka reklaamide ajendil tervisele kahjulikke otsuseid. «Nende najal elavad igal moel kohe tervist lubavad soolapuhujad, viiakse oma viimane raha mingi magneti või aparaadi müüja juurde ja pärast on pahameel muidugi suur,» ütles arst. Ingerainen tõdes, et tõelised abivajavad patsiendid jõuavad varem või hiljem tavameditsiini juurde tagasi ja siis sõltub juba konkreetsest juhtumist, kuidas ravisoodumus kujuneb.
«Veebimeediku idee on iseenesest väga huvitav mõte, mille üle arutada. Ennekõike vajab see idee lähemalt uurimist, analüüsi ja hindamist,» arvas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Oskar Leppik. Ministeeriumi hinnangul tasuks vaadata ka Eestist kaugemale - kas mõni muu riik kasutab n-ö veebimeediku praktikat ja seejärel tuleks hinnata, kui edukas see on olnud. «Valdkondi, teemasid, murepunkte ja huvigruppe on erinevaid, seetõttu oleks ilma põhjaliku eeltööta keeruline piiritleda veebimeediku tegevusi ja ülesandeid,» arvas ametnik.