Miks tekivad konnasilmad ja kuidas neid ravida?

Konnasilmad tekivad naha hõõrdumisest Foto: SCANPIX

Konnasilm ehk klaav on naha pindmise kihi paksenemine, mis on tingitud antud nahapiirkonnale mõjuvast liigsest survest või hõõrdumisest.

Tegemist on tüütu seisundiga, mis võib häirida kosmeetiliselt või põhjustada lisaks ka ebamugavus- või valutunnet, kirjutab Tervisenurga blogi. Riskirühma kuuluvatel indiviididel, nagu näiteks diabeetikud või nõrgenenud immuunsüsteemiga patsiendid, võivad konnasilmad infitseeruda, muutuda haavandiliseks ja põhjustada tavapärasest tõsisemaid tervisehädasid. Konnasilmad tekivad tavaliselt jalalabade piirkonnas, harvem mujal, näiteks käelabadel ja sõrmedel.

Konnasilmade teke on ühest küljest mõjutatud indiviidi anatoomilisest omapärast. Näiteks on konnasilmade teke sagedasem piirkondades, kus naha ja selle all paikneva luu vaheline distants on vähenenud, näiteks haamervarvaste või muude sarnaste deformatsioonide esinemise korral (sage reumatoidartriidi tüsistus). Lisaks võib konnasilmade teket soodustada näiteks ka Morton’i varba esinemine (25% populatsioonist), kus teine varvas on pikem suurest varbast ning suur varvas avaldab seetõttu teisele varbale liigselt survet.

Lisaks anatoomilistele iseärasustele võib konnasilmade teket jalalabade piirkonnas soodustada ebamugavate ja kitsaste jalanõudne kandmine, mis põhjustab survepunktide ja ebasobiva kõndimisergonoomika väljakujunemist. Konnasilmade teke võib olla sagedasem ka sportlaste hulgas, kes läbivad korduvalt erinevaid liigutusi, mille käigus avaldatakse mõjutatud nahapiirkondadele tavapärasest rohkem mehhaanilist survet.

Konnasilmade ravimiseks ja uute kollete tekkimise välistamiseks on tähtis kindlaks määrata põhjused, miks konnasilmad on välja kujunenud. Anatoomiliste deformatsioonide korral saab kasutada spetsiaalseid ortoose või raskematel juhtudel kirurgilist lähenemist.

Ebasobivate jalanõude kandmise korral tuleks antud jalanõud mugavamate vastu välja vahetada. Sportlastel võib konnasilmade tekke välistamine olla keerulisem, ent abi võib olla mõistlike treeningpauside pidamisest ning spetsiaalselt jalakuju järgi valmistatud jalanõude kasutamisest. Varvaste vaheliste konnasilmade teket võib vähendada varvaste vahele asetatavate väikeste padjakeste või muu sarnase kandmine.

Lisaks algpõhjuse selgitamisele ja selle ravile keskendumisele tuleb tähelepanu pöörata ka hetkel vaevuseid põhjustavatele sümptomitele: kõige efektiivsem valu- ja ebamugavustunde vastane meetod on konnasilmade eemaldamine.

Konnasilmasid saab eemaldada mehhaaniliselt, näiteks pimsskivi või spetsiaalse raspeliga hõõrudes, või tagasihoidlikumatel juhtudel ka keratolüütiliste (sarvkihti lõhustavate) omadustega lokaalselt manustatavaid ravimeid kasutades. Näitena võib välja tuua salitsüülhapet sisaldavad konnasilmaplaastrid. Keratolüütilise toimega on ka näiteks uureat, piimhapet ja beeta-hüdroksühapet sisaldavad tooted (tavaliselt kirjutab neid välja perearst). Keerulisematel juhtudel võib olla vajalik konnasilmade eemaldamine laseri, külmutamise või kirurgiliste meetoditega.