Itaalia teadur: lapsed õpivad peres, et purjusolek on taunitav

FOTO: SCANPIX

Põhjamaade ja vahemeremaade alkoholikultuuri on kirjeldatud purjusolemise ja mittepurjusolemise kultuuridena, sest juba maast madalast kujundatakse inimestes erinevat suhtumist alkoholisse.

Eclectica teadur Sara Rolando tutvustas tänasel TAI konverentsil alkoholitarbimise uuringut Itaalia ja Soome näitel. Nende riikide näol on tegu klassikaliste näidetega erinevatest alkoholikultuuridest ja arusaamadest alkoholi tarbimisel.

Esimesed alkoholiga seotud mälestused puudutavad nii enda kui teiste joomist. Itaalias on oluline roll joomiskogemuse juures vanematel – nad lubavad noortel enda juuresolekul alkoholi maitsta, piirdudes paari lonksuga ja õpetavad, et tuleb tarbida mõõdukalt. Soomes nagu Eestiski, lapsevanemad pigem keelavad alkoholi joomise ning noorte esimene kogemus alkoholiga leiab aset koos sõpradega.

Üleilmses plaanis on Rolando sõnul kogu maailmas tõusev trend individualiseerumise mudel, mis iseloomustab Soomet. Globaliseerumine võib seega mõjutuda ka Itaaliat ja teisi riike, kus olukord praegu hea on. «Kui tahate muuta oma riigi alkoholikultuuri, siis ei piisa sellest, et teistelt midagi üle võtate,» ütles ta, lisades, et näiteks inglased on hakanud lastele alkoholi pakkuma, arvates, et see kaitseb neid kahjulike mõjude eest tulevikus, kuid nii see siiski pole.

Itaalias saavad noored aga esmaseid teadmisi vanematelt ning joovad esimest korda samuti tõenäoliselt nende järelevalve all. Itaalia pered toetavad teistsuguseid alkoholi arusaamu, sest nende kollektivistlikus tarbimismudelis saab alkoholitarbimisest jagatud kogemus. Soome puhul on aga tegu individualistliku tarbimismudeliga, mistõttu ei ole pere toetus ega nõuanded olulisel kohal ning igaüks käitub nii, nagu aru saab ja mõistlikuks peab.

Itaalias tunnevad vanemad, et suudavad nii käitudes lapsi kaitsta alkoholitarbimise ohtude eest, Skandinaavias pole vanemad selles osas endas nii kindlad. Soomes on lastel ja teismelistel keelatud alkoholi juua ning seda teemat arutatakse vanematega väga vähe. Öeldakse, et laps ei tohi juua, kuid samas ei ole keelul seost täiskasvanute endi joomisega, mida tehakse vahel ka laste juuresolekul. Joomist nähakse seega noorte seas kui vanemate seotud piirist üle astumist.

Soomes on piir sobiliku ja mittesobiliku joomise vahel üsna hägune ning ulatuslik joomine pole valdavalt seotud jooja vanusega. Itaalia teismelised aga mõtlevad, et praegu purjutan küll, kuid täiskasvanuna jätan järgi, sest purjus täiskasvanu kuvand pole aksepteeritav. Soomes seevastu peetakse enesekontrolli selleks, kui jooja suudab oma viimase piiri ära tabada, mis ei pruugi küll alati juhtudagi. Itaalias aga ei laskutagi selle piirini.

Rolando rõhutas, et olenemata alkoholikultuurist riigis on alkoholi sotsialiseerumise protsess väga oluline. «Peame olema teadlikud, et teismeliste alkoholitarbimine peeegeldab tema käitumist ja tarbimist ka täiskasvanuna. Tähelepanu peaks pöörama ka sellele, et üleminek täiskasvanueale on keerukas ning noori tuleb selles toetada,» ütles ta. Itaalias on tema sõnul noorte tööpuudus suur ning alkoholitarbimine mõjutab seda otseselt, sest enamik alkoholitarbijatest noori endale tööd ka ei leia.

Populaarne

Tagasi üles