/nginx/o/2015/12/01/4755781t1hab89.jpg)
Kuigi Eestis kasutatakse antibiootikume võrdlemisi vähe, esineb siiski küsitavusi nende määramisel nii ambulatoorses kui statsionaarses praktikas, leiab Lääne-Tallinna keskhaigla infektsioonikontrolli arst Pille Märtin.
Arst: Eestis esineb probleeme antibiootikumide määramisel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Probleem on järjest kasvav multiresistentsete gram-negatiivsete bakterite esinemine, näiteks uroinfektsiooni tekitajate hulgas, rääkis Pille Märtin intervjuus meditsiiniuudiste portaalile Med24. Ta ütles, et ta ise on oma praktika põhjal näinud, et kümne aastaga on selliste mikroobide leiuga patsientide arv kasvanud umbes kümme korda.
«Näiteks ambulatoorselt määratakse laiaspektrilisi antibiootikume analüüsideta ning alles pärast mitmendat kuuri võetakse külv,» selgitas Märtin, mis on selle põhjuseks. Ta lisas, et statsionaarselt määratakse näiteks pikaleveninud kirurgiliseks profülaktikaks või ravitakse «igaks juhuks» positiivset uriini külvi.
Peamiste probleemide hulgas, mis Eestis antibiootiukimide resistentsuse teemal peamised, on inimeste liikumine haiglate vahel, teistest riikidest ravile saabuvad patsiendid, töötajate liikumine. «Kõik on seotud võimalusega resistentsete bakteritega koloniseerumiseks,» tähendas arst.
Ta tõi näite isiklikust praktikast: meile võib saabuda ravile Venemaal õnnetuse läbi teinud või akuutse terviseprobleemiga kimpus olnud inimene, kes on saanud kohalikus raviasutuses esmase ravi, seal koloniseerunud MDR mikroobiga ja Eestis avastatakse see juba tüsistunud haiglainfektsiooni tekitajana.
Refereeritud intervjuud saab täismahus lugeda meditsiiniuudiste portaalist Med24.